Tarand: peaministri uue aasta sihtidest jäi täielikult välja energiapoliitika

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Tarand.
Andres Tarand. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Eesti ekspeaminister ja endine Euroopa Parlamendi saadik Andres Tarand leidis peaminister Taavi Rõivase uue aasta eesmärke kommenteerides, et viiest sihist on täielikult puudu meie energiapoliitika eesseisva ülemineku seisukohad ja plaanid.

Esmalt tuleks Tarandi (SDE) sõnul selgeks vaielda peaministri sõnad, kus ta ütleb, et «täpselt aasta tagasi sõnastasin Uue Põhjamaa visiooni», kuna tegelikult sõnastas selle eelmisel sajandil 30ndate aastate teisel poolel Ilmar Tõnisson. «Siis nad pidasid välisminister Piibuga (Ants Piip – toim) pika kirjavahetuse ja vaidlesid selle üle, kust see Eesti orientatsioon peaks tulema. Nii et see on natuke ikkagi spikerdatud,» muigas sotsiaaldemokraat.

Tarand märkis, et tema kõige kaalukam etteheide peaministri tekstile puudutab energiapoliitikat. Kuigi Rõivas on artiklis maininud energiajulgeoleku suurendamist, ei puuduta ta üldse energeetika üleminekut, mis 13. detsembril saavutatud Pariisi kliimakokkuleppega on meie jaoks praktiliselt paratamatu, toonitab ta.

«20 aastat on Eesti Energia eestvõttel sel teemal viilitud ja keegi ei taha sellest kohe kuidagi rääkida, kuigi Eesti on eelviimane oma energiatõhususelt,» lausus Tarand ja selgitas, et meie rahvamajanduse üks ühik tuleb natuke paremini kui Bulgaarias, aga kõikidest teistest Euroopas Liidus kehvemini. CO2 toodang inimese kohta on Eestis samuti väga suur.

«Suurte majandusriikide mängudes leidub alati auke, mida väikestel on hea täita, kui sa oled väle ja hästi informeeritud.

Monopoolne riigiettevõte vajaks Tarandi arvates peaministri sekkumist, kuna vastasel korral juhib Eesti Energia majandusministeeriumit edasi ega taha mitte oma «kivisöömist» lõpetada.

Rõivase esimese punkti, mis kõneles julgeolekust, tuleb Tarandi hinnangul heaks kiita. «Kahjuks maailm on aastatel 2014–2015 kahe hullu impeeriumi loomise kavaga üsna viletsaks tehtud. Siin ei ole mul peaministrile midagi ette heita,» tõdes poliitik.

Loe pikemalt. 

Majanduskasvu puudutanud teisest punktist rääkides märkis Tarand, et majandus on muidugi hea asi, kui see on, aga Põhjamaade järgmine ei seisne ainult materiaalses pooles, et muudkui püüda aina rikkamaks saada. «Meil on Põhjamaadest palju muud ka õppida,» lausus ta ja tõi näidetena välja islandlaste iibe kasvu, soomlaste, sh võimuladviku oskuse rahvast kuulata, taanlaste suutlikkuse leida suurte majandustega nn tegijariikide nagu Saksamaa juures oma nišše.

«Suurte majandusriikide mängudes leidub alati auke, mida väikestel on hea täita, kui sa oled väle ja hästi informeeritud,» lausus ta. Taani mõtles paarkümmend aastat tagasi välja, kuidas tuuleenergiat teha ja pakub tuuleveskeid siiani kõikidele riikidele. Norra sportlased on Tarandi sõnul vähemalt seni näidanud, et ka ilma dopinguta võib edukalt sporti teha jne.

Haldusreformi ettevõtmise kiidab Tarand heaks. «See, et nad seda teevad, on väga hea, aga minu meelest oli see ka Reformierakonna pikk võlg. Aastal 2001 nad lasid kogu asja põhja, kusjuures me ei olnud sisuliselt kuigi kehvema lahenduse juures, lahendus oli juba koalitsioonis olema,» meenutas poliitik, kelle sõnul jäi haldusreform toona tegemata Reformierakonna juhtide isiklike põhjuste tõttu.

Demagoogiline jutt kõlas Tarandi sõnul tollal umbes sellisena, et ega haldusreform ei ole siis kaardile piiride tõmbamine. «No ega piirid tuleb ka ikka tõmmata, aga loomulikult ei ole see põhiline,» nentis ta ja lisas: «Las nad nüüd siis troonivad sellega, et teevad lõpuks ära. Selle poolt olen ma väga.»

Tarand lisas, et nõustub igal juhul ka teadusrahastuse tõstmisega, mis praegu on Eestis viletsas seisus. Töövõimereformi puhul tuleks tema arvates vaadelda ka neid kümneid tuhandeid noori, kes Eestis ei käi praegu ei koolis ega tööl.

Toomas Hendrik Ilvese algselt välja käidud põhimõttega «Teeme Eesti suuremaks» võib Tarandi arvates samuti nõustuda ning selle all võiks mõelda ka suuremaks ja avaramaks muutumist meie hingelt. «Ma ei taha juttu pagulastele viia, sest sellest peame me Eestis veel õppima rahulikumalt rääkima,» lisas Tarand.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles