Möödunud aastal kahekordistus ebaseadusliku rände juhtumite arv ning varjupaigataotlejaid oli poole rohkem kui aasta varem, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast.
Ebaseadusliku rände juhtumite arv Eestis kahekordistus
13. jaanuar 2016, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis tabati eelmisel aastal ebaseadusliku rände käigus 550 inimest, mis on 93 protsenti rohkem kui tunamullu. Üle poole juhtumitest moodustasid piiripunktides avastatud viisa väärkasutused – kokku 337 isikut, kelle hulgas oli enim Ukraina ja Vene Föderatsiooni kodanikke.
Täna öösel toimus Luhamaa piirkonnas taas operatsioon, mille käigus peeti kinni 8 illegaali ja kaks illegaalse rände korraldajat. Tõenäoliselt olid illegaalid teel Poola.
PPA peadirektor Elmar Vaher tõdes, et kõige suurem ebaseadusliku rände probleem pole siiski rohelise piiri ületus Eesti kagunurgas, vaid tegelikult valedel alustel taotletud viisa. Peadirektor kinnitas, et puhastatud piiririba annab juba tulemusi – füüsilisi piiriületusi on jäänud vähemaks.
Varjupaigataotlejaid oli mullu Eestis poole rohkem. Rahvusvahelist kaitset taotleti 226 korral. Umbes pooltel kordadel kaitsest keelduti ja pooltel nõustuti. Kõige enam tuleb taotlusi Ukraina kodanikelt (61), seejärel Sudaani (41), Palestiina, Venemaa ja Süüria kodanikelt.
Tähtajalisi elamislubasid väljastati Eestis eelmisel aastal 4929 korral, mis on viiendiku võrra enam kui aasta varem. Kõige rohkem ehk 1610 tähtajalisist elamisluba väljastati Ukraina ning 1237 elamisluba Vene Föderatsiooni kodanikele.
Siseminister Hanno Pevkur rõhutas, et kui keegi räägib, et need mõnisada inimest (Euroopa ümberpaigutuskava järgi saabuvad – toim), kes lisanduvad 4900 elamisloa saanud inimesele, on midagi ennenägematut, siis on see teadlik võõraviha propageerimine. Elamislubade arv on samas suurusjärgus püsinud ka eelmistel aastatel.
Vaher kinnitas, et meie partnerriikide ja liitlaste info järgi ei ole Eesti hetkel rändekriisi sihtkoht. «Meid puudutab ennekõike marsruut, mis on seotud teega Venemaa-Balti riigid-Poola,» täpsustas ta.