Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul on uurijatel olemas usutav versioon, mis juhtus Narvas surnuna leitud 14-aastase koolitüdruku Darjaga.
Vaher: uurijatel on Darja surma asjus hea ots käes
13. jaanuar 2016, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Endise uurijana ma tean, mida uurijad tunnevad, kui neil on hea ots käes,» lausus täna hommikul kriminaalpolitsei juhiga vestelnud Vaher ja kinnitas, et uurijatel on täna, mida uurida. «Neil on väga tugev versioon,» märkis ta. PPA peadirektor palus uurijatele praegu töörahu anda ja lubas, et juhtunu asjaolud selguvad.
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross jäi täna Postimehele kättesaamatuks. Gross on varem öelnud, et detsembris Narvas kadunuks jäänud ja paari päeva pärast Rahu tänava piirkonnast surnuna leitud Darja juhtumi puhul ei saa välistada kuritegu. Seniste ekspertiiside ja teiste toimingute käigus ilmnenud infot, millega prokuratuur on saanud edasi töötada.
Tüdruku surnukeha leidmise järel ei tuvastatud tema kehal vägivalla tundemärke. «Samas ei saa me välistada toime pandud kuritegu ning hetkel on meil põhjust arvata, et tüdruku surma asjaolusid võivad teada tema tutvusringkonda kuuluvad inimesed,» nentis Gross.
Politsei möödunud aasta statistika näitab, et kadunud inimeste temaatika on kasvav trend. Kadunud inimestest antakse politseile aina rohkem teada, paraku on ka üha enam neid inimesi, kes ei taha mingeid suhteid oma lähisugulastega, mistõttu nad jäävad n-ö kadunuks. Politseil tuleb kadunu üles leida ja veenduda, et inimesega on kõik korras. Vaher lisas, et ka Briti ja Ameerika kolleegide sõnul on see kasvav trend ja suur mure.
«Politseil on tulnud üsna tihti olla ka lepitaja,» tõdes Vaher ja tunnistas, et esineb ka neid teadmata kadunud inimeste juhtumeid, mis on politsei jaoks müsteeriumid.
Võrreldes 2013. aastaga on teadmata kadunud inimeste tagaotsimiste arv enam kui kahekordistunud. 41 protsenti teadmata kadunud inimestest olid alaealised ning 59 protsenti täiskasvanuid. Enim otsis politsei 15–17-aastaseid inimesi.