Valitsus toetas tänasel istungil eelnõu, mille kohaselt saavad taksojuhid ilma nõutava keeleoskuse tasemeta töötada kuni 1. aprillini 2017.
Valitsus toetas ajapikendust taksojuhtide keelenõudele
14. jaanuar 2016, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas selgitas valitsuse pressikonverentsil, et täna anti arvamus kahele parlamendis algatatud eelnõule, mis puudutasid taksojuhtide keelenõudeid. «Anname endale aru, et reaalsuses on Eestis küllalt palju taksojuhte, kelle keeleoskus antud tasemele ei vasta ning on selge, et nädala või kahega nad seda ei saavuta,» ütles peaminister.
«Samas me arutasime seda, kuidas oleks võimalik panustada täiendavalt, et ka Ida-Virumaal oleks neil võimalik keel ära õppida.» Rõivas avaldas lootust, et mõningate projektidega on seda võimalik saavutada, nii et uue tähtaja kukkumisel ei tuleks jälle hakata probleemi edasi lükkama.
Kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt peab taksojuhtidel olema teenindajakaart ning selle saamise eelduseks on muuhulgas vähemal B1 tasemel eesti keele oskus.
Riigikogu liikmete Deniss Boroditši ja Urve Palo algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu pakkus välja, et ilma teenindajakaardita saaks taksojuhina töötada kuni 1. aprillini 2017.
Valitsus toetas eelnõu seda osa, mis puudutas keeleoskuse nõuete tähtaja edasilükkamist, kuid jäi seisukohale, et taksojuhi teenindajakaart peaks olema siiski kohustuslik ning selle saamiseks kehtestatud teised nõuded nagu hea maine ja taksojuhi ametikoolitus jääksid kehtima.
Teist eelnõu, mille oli algatanud Keskerakonna fraktsioon ning mille eesmärk oli rakendada ühistranspordiseaduses taksojuhtidele kehtestatud eesti keele oskuse nõuet etapiviisiliselt, valitsus ei toetanud.