Kümme soovitust jääl kalastajale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
15. jaanuar 2016 20:02
Kalamehed Peipsi järvel. | FOTO: Toomas Huik / Postimees

Neile, kes plaanivad minna talve nautima jääga kaetud veekogudele, soovitab politsei enne selgeks teha sellel veekogul kehtivad liikumispiirangud.

7. jaanuarist on Eestis lubatud minna jalgsi Lämmijärve ja Pihkva järve ning Narva veehoidla jääle. Lämmi- ja Pihkva järvel liikudes tuleb silmas pidada, et keelatud on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit ning Salu saarele lähemale kui 300 meetrit.

Samuti on keelatud liikuda jääl Laaksaare ja Piirissaare traaversilt (Uhtinina) põhja suunas. Narva veehoidla jääle on lubatud minna jalgsi Kulgu sadamast 2,5 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni ühe kilomeetri kaugusele Eesti poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kuni 50 meetrit.

Lämmijärvel on piirirežiimi ala tähistatud hoiatussiltidega 400-meetriste vahedega ning Pihkva järvel vähemalt 100-meetriste vahedega. Peipsi järvel on tähistused 100 kuni 200-meetriste vahedega.

Igal juhul tuleb kalastajatel olla tähelepanelik, et kalastamistuhinas naaberriigi territooriumile ei satutaks. Parim vahend selleks on mitte üritada järvel võimalikult kaugele liikuda.

Alates 9. jaanuarist on lubatud Eesti poolel minna jalgsi Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve jääle Jõgeva-, Tartu ja Põlva maakonna piires kuni piirirežiimi alani. Ida-Viru maakonna piires on lubatud väljuda Lohusuu, Tudulinna, Iisaku ja Alajõe valdade territooriumitelt kolme kilomeetri kaugusele kaldast. Samuti on samast kuupäevast lubatud liigelda Pihkva ja Lämmijärve jääl mootorkelkude ja ATV-dega.

Piirivalvurid hoiatavad, et ohtlik ning seetõttu ka keelatud on liikumine nii jalgsi kui ka transpordivahendiga Salusaarele ligemale kui 300 meetrit ning ojade ja jõgede suudmetele lähemal kui 150 meetrit, Ida-Virumaal kuni 300 meetrit.

11. jaanuarist leevendati järvejääle mineku piiranguid veelgi, siis lubati mootorkelkude ja ATV-dega minna ka Peipsi järvele Tartu, Jõgeva, Põlva ja Ida-Viru maakonna piires ja seda kuni piirirežiimi alani.

Silmas tuleb pidada seda, et jääle minek on keelatud mistahes sõiduauto või traktoriga. Samuti on 11. jaanuarist lubatu minna  Narva veehoidla jääle jalgsi ja maastikusõidukitega (ATV ja mootorkelk täismassiga mitte üle 100 kg) Kulgu sadamast 2,5 km ulatuses ülesvoolu kuni ühe kilomeetri kaugusele Eesti Vabariigi poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kui 50 meetrit.

Peipsi järve jääl on keelatud minna ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 300 meetrit ja Narva jõe lähtele lähemale kui 1 kilomeeter. Narva veehoidla jääl on keelatud minna ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 200 m.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

  • Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist.
  • Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.
  • Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.
  • Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt viis meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.
  • Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.
  • Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.
  • Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.
  • Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks.
  • Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks.
  • Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.

Jääolude kohta saab infot kordonitest

  • Mustvee kordon  333 1670
  • Varnja teenistuskoht 333 1690
  • Mehikoorma teenistuskoht 786 1790
  • Värska teenistuskoht 786 1780
  • Vasknarva kordon 333 1650
  • Alajõe teenistuskoht 333 1660
  • Narva kordon 333 1580
SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL