Riigikogu liikmed ei ole eriti huvitatud tegelema presidendi abikaasa hüvitistega ning mitmed leiavad, et seda reguleerima asudes tungitaks liigselt presidendi isiklikku ellu.
Riigikogu liikmed presidendi abikaasa hüvitiste kallale ei kipuks
16. jaanuar 2016, 22:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis lõppenud töönädalal menetlusse EKRE eelnõu vabariigi presidendi ametihüve seaduse muutmiseks, milles soovitakse presidendi abikaasale esindustasu maksmise korda muuta nii, et presidendi abikaasa hakkaks saama ametiaja lõpu järel esindustasu sõltuvalt abielus oldud päevade arvust presidendi ametiajal.
Keskerakonna fraktsioon arutas teemat juba aasta algul. «Leidsime, et antud hetkel on presidendiga seonduvalt palju olulisemaid teemasid kui tema abikaasa hüvitised,» lausus fraktsiooni esimees Kadri Simson. «Näiteks see, kuidas presidenti valitakse - me toetame otsevalimise seadustamist. Kuidas teha nii, et oleks kõige tõenäolisem, et Eesti saab valida sellise presidendi, mida rahvas tahaks.»
«Me ei arutanud president Ilvese personaalprobleemi, küll aga seda, et loodame, et järgmine president on selline, kelle pereelu ei pälvi nii palju tähelepanu kui praeguse oma,» lisas ta.
Kuivõrd aga EKRE on andnud riigikogu menetlusse eelnõu presidendi ametihüvede seaduse muudatuseks, tuleb Simsoni sõnul teemat kindlasti lähinädalatel uuesti arutada. «Toetame seda, et opositsiooni algatatud eelnõusid ilma sisulise aruteluta välja ei hääletata. See teema vajab ausat mõttevahetust,» leidis ta.
«Kuna praegusel hetkel on Eestis olnud ainult kolm presidenti, neil kokku neli abikaasat, siis paratamatult läheb see arutelu isiklikuks,» tõdes ta, kuid lisas, et ka varasemalt on Eestis tehtud selliseid seadusmuudatusi, mis vaid üht inimest puudutavad. «Näiteks ühe või teise inimese ametis jätkamiseks vanusepiiri muutmine.»
IRLi fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et nad ei ole jõudnud seda teemat veel arutada. «Ühtpidi on need isiklikud ja ebameeldivad küsimused, kuid teistpidi kui elu mängib need meile kätte, siis peame sellega tegelema,» nentis Sibul, et teemat tuleb arutada.
«Kas presidendi abikaasa institutsioon peaks üldse olema seadusandluses esindatud, ma ei ole kindel,» ütles ta oma isikliku arvamuse. «Võib-olla inimene, kes kandideerib presidendiks, peaks arvestama, et tema tasud peaksid ka abikaasale elatise võimaldama,» sõnas ta.
Populistlik eelnõu
Nii Reformierakonna kui sotsiaaldemokraatide esindajad leidsid, et EKRE eelnõu on vaid populistlik samm.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Valdo Randpere sõnul pole fraktsioon teemat veel arutanud. «Võin öelda, et mina seda eelnõu ei toeta. See on nii pisiasi, millega EKRE tahab lihtsalt vahtu üles luua, sel tegelikult pole mingit sisulist tähtsust. Hakata üksikisiku pärast seadusi muutma... Eestis on päris hea seadusandlus ja presidendi institutsioon,» arvas ta.
«Ma ei saa sellest aru, et see teemagi nii väga inimesi erutab. Nüüd on ju palju inimesi, kes ütlevad, et ei lähe presidendi vastuvõtule moraalsest kaalutlustest lähtudes.. . Eriti tore on kuulda seda inimestelt, kes isegi on abielusid lahutanud, neil on tekkinud mingid moraalsed kaalutlused – no püha müristus!»
«Minu arust on see presidendi isiklikku ellu oma nina toppimine. Ma ei leia, et Ilves oleks olnud Eestile halb president - kui keegi tahaks sel teemal debateerida, oleks ma nõus.»
Õiglusmeelest lähtudes ei ole Randperel oma sõnul tekkinud küsimust, miks eluagse toetuse õigus tekib vaid mõni kuu enne presidendi ametiaja lõppu tema abikaasaks saanud naisel, mitte aastaid esindusrolli täitnud eksabikaasal. «Ma võiksin leida ebaõiglasi kohti teisigi, aga mulle ei meeldi põhimõte, et hakata muutma seadust üksiknäite põhjal - seda on varemgi tehtud ja alati on läinud nihu, tuleb järgmine üksikjuhtum ja keerab kõik jälle peapeale. Las seadusandlus toimib, ma küll ei kibele seda muutma.»
Esindustasu, mitte pension
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles, et talle tundub eelnõu populismi väljendus, mis ei muudaks praegu mitte midagi. «Ma isiklikult ei näe vajadust sellisteks muudatusteks, kuid tõsi, konkreetset eelnõu ma pole näinud. See tundub selline tüüpiline EKRElik käik – reageerida eelnõuga, see on populistlik,» arvas ta.
Anvelt meenutas, et president on välja öelnud, et Ieva Ilves ei kandideerigi presidendi abikaasa hüvedele. «Ma sellest suurt numbrit ei teeks, kellelegi ei määrita raha vägisi pähe.»
Anvelt osutas, et isegi kui eelnõu seaduseks tehtaks, ei puudutaks see ikkagi tänast presidenti, vaid järgmist. «Samas ma ei usu, et see presidentidele tavapärane on, et naised vahetuvad. Ülereguleerida ühiskonnas ei maksa midagi.»
Anvelt osutas veel ühele tõsiasjale: «President täidab peale aktiivse presidentuuri lõppu ekspresidendi kohustusi, sellega kaasnevad kohustused ka Ieva Ilvesel, kes on nüüd tema abikaasa. Nende kohustuste täitmisel on ta ikkagi ju ekspresidendi abikaasa, seetõttu on ka riigil kohustused tema ees,» selgitas ta. «Tegelikult see raha pole ju tänutäheks makstav pension selle eest, et olid presidendi abikaasa, vaid kulu või tasu nende kohustuste täitmise eest, mida ta täidab ekspresidendi abikaasana,» rõhutas Anvelt.