Riigikontroll: Eesti ei ole kaugeltki valmis pagulasi vastu võtma

Auditit tutvustav pressikonverents on järelvaadatav!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. jaanuar 2016 10:30
Migrandid Soomes Lahti pagulaskeskuses. | FOTO: Scanpix

Riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida vajab riigikontrolli hinnangul olulist edasiarendamist. 17 kohustusest suudab Eesti hetkel täielikult täita vaid kolme.

Riigikontroll hindas riigi ja omavalitsuste võimekust täita 17 kohustust, mis tulenevad ennekõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest. Audit näitas, et Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatava ja -asustatava 550 rahvusvahelise kaitse saanu saabumiseks ja lõimimiseks on valmisolek osaline ning vajab olulist edasiarendamist – Eesti suudab täita täielikult kolme ning osaliselt 13 kohustust, ühe kohustuse täitmise võimekus on vähene - pole välja arendatud võimekust kaitse saanu staatuse perioodiliseks ülevaatamiseks.

Riigil on täielik valmisolek maksta kaitse saanutele toetusi ja pensione ning omavalitsused suudavad pakkuda samu teenuseid nagu ülejäänud elanikele.

Samuti on töötukassa valmis aitama kaitse saanuid hõivesse. Viimase poole aasta olulisemad edusammud riigi ettevalmistatuses seisnevad tugiisikuteenuse kättesaadavuse paranemises ning riigikogus teisel lugemisel oleva seaduseelnõu algatamises, mille kohaselt plaanitakse keeleõpe muuta kaitse saanutele kohustuslikuks.

Riigikontrolli hinnangul lahendab vabariigi valitsus praegust olukorda kui ühekordset, mis ei haaku aga muutunud globaalse reaalsusega.

Praegu on võimekust suurendamas ka politsei- ja piirivalveamet, koolitades perioodil novembrist 2015 kuni maini 2016 välja 180 reservametnikku, kes on pädevad tegelema rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ja esmaste menetlustoimingutega ning kellest vähemalt 60 ametnikku on valmis läbi viima rahvusvahelise kaitse sisulist menetlust.

Vabatahtlik kohanemisprogramm

Erinevate probleemide hulgas toob riigikontroll aruandes esile mure pagulaste kohanemise ja lõimimise tagamisel. Riik on välja töötanud küll kohanemisprogrammi, kuid see on vabatahtlik, üldjuhul ainult mõne päeva pikkune ega pruugi olla kaitse saanule piisavalt arusaadav. Kaitse saanutele eraldi lõimistegevusi kohanemisprogrammi järel pole ette nähtud.

Puudujääkide korvamiseks on riik koostanud küll tegevuskava, kuid see ei hõlma mitmeid olulisi tegevusi ning käsitleb vaid 550 ümberpaigutatavat ja -asustatavat.

Samal ajal tuleb Eesti piirile iga aastaga aina enam varjupaigataotlejaid ning kasvab ka rahvusvahelise kaitse saanute hulk. Sõltumata sellest, kust isik tuleb, peavad riik ja omavalitsused ühtmoodi hästi võetud kohustuste täitmisega hakkama saama.

Audit näitas, et omavalitsused ootavad riigilt senisest palju suuremat tuge, et olla valmis nende teenuste osutamiseks, mida nad rahvusvahelise kaitse saanule osutama peavad.

Näiteks ootavad omavalitsused haridus- ja teadusministeeriumilt nii alus- kui ka üldhariduse pedagoogidele täienduskoolitusi, et neil oleks erioskused, mida läheb vaja pagulaslaste kultuurilistest ja olustikulistest eripäradest tingitud probleemide lahendamisel.

Pole võimeline reageerima

Käesoleval aastal on politsei- ja piirivalveamet arvestanud kuni 300 piirile tuleva varjupaigataotlejaga, kuid juhul kui see arv peaks oluliselt suurem olema, pole Eesti praeguste jõududega võimeline sellele reageerima. Olukord võib aga muutuda kiiresti. Näiteks ligikaudu kümnekordistus 2015. aasta teise poole jooksul Soomes võrreldes 2014. aasta sama ajaga varjupaigataotlejate arv ning oluliselt kasvas ka pagulaskeskuste arv.

Valitsus ei olulisustanud pika aja jooksul piisavalt signaale, et põgeniketeema tõuseb Euroopas teravalt päevakorda ning tekib ka põgenikekoorma jaotamise küsimus. See on viinud meid olukorda, kus suutlikkus võtta vastu senisest oluliselt rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid alles vajab terviklikku väljaarendamist ning tegevuskava nendega tegelemiseks tuli koostada kiirkorras.

Enne 2015. aasta mais toimunud esimest Euroopa rändekava arutelu ei olnud Eestis asjakohast plaani, mida teha, kui siia saabub varasemast kümneid kordi rohkem ja erineva kultuuritaustaga kaitset vajavaid isikuid.

Valitsuse hoiak on rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste suhtes eelnevatel aastatel olnud, et Eesti ei osale nende ümberpaigutamises. See avaldas mõju ka Euroopa Komisjoni esialgses jaotuskavas Eestile määratud pagulaste hulgale, sest komisjon arvestas Euroopa rändekava raames esialgsete kvootide väljatöötamisel ka varem vabatahtlikult riiki ümberpaigutatute hulka.

Ühekordne lahendus

Riigikontrolli hinnangul lahendab vabariigi valitsus praegust olukorda kui ühekordset, mis ei haaku aga muutunud globaalse reaalsusega ja vajadusega välja töötada pikaajaline ning süsteemne rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid puudutav aktiivne poliitika ja tegevuskava. Samuti on vaja kujundada Eesti seisukohad rändeteemalises debatis Euroopa Liidu tasandil ja võimaliku ühtsema asüülipoliitika asjus.

Riigikontroll soovitas auditi tulemusena määrata vabariigi valitsusel ministeerium, kelle eestvedamisel kujundatakse pikaajaline kaitset vajavaid isikuid puudutav poliitika, milles sätestatakse erinevate ministeeriumide ja teiste osapoolte ülesanded ning ka vastutus. Lisaks tehti mitmeid konkreetsema sisuga soovitusi kultuuriministrile, tervise- ja tööministrile, sotsiaalkaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile.

2015. aastal taotles Eesti piiril varjupaika 231 inimest ning rahvusvahelise kaitse andis Eesti nendest 78-le. Aastatel 2014–2015 kasvas varjupaigataotlejate arv ligi 50 protsenti ning neljakordistus kaitse saanute arv. Kokku on alates Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle New Yorgi protokolliga liitumisest 1997. aastal Eestilt varjupaika taotlenud 846 ning selle saanud 172 inimest.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL