Ülevaade: milleks on Eesti põgenike tulekuga seoses valmis ja milleks mitte

Põgenikud. Foto: SCANPIX

Postimees annab ülevaate põgenike vastuvõtmiseks vajalikest kohustustest, millest on riik suutnud riigikontrolli hinnangul täielikult täita vaid mõne üksiku. Riigikontrolli põhjalikema järeldustega saab tutvuda nende koduleheküljel.

Riigikontroll hindas värskes auditis riigi ja omavalitsuste võimekust täita 17 kohustust, mis tulenevad ennekõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest. Audit näitas, et Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatava ja -asustatava 550 rahvusvahelise kaitse saanu saabumiseks ja lõimimiseks on valmisolek osaline ning vajab olulist edasiarendamist – Eesti suudab täita täielikult kolme ning osaliselt 13 kohustust, ühe kohustuse täitmise võimekus on vähene - pole välja arendatud võimekust kaitse saanu staatuse perioodiliseks ülevaatamiseks.

TÄIELIK VALMISOLEK

1. Rahvusvahelise kaitse saanud saavad osaleda tööturul.

2. Rahvusvahelise kaitse saanutele makstakse riiklikke toetusi ja pensioni.

3. Rahvusvahelise kaitse saanutele makstakse omavalitsuse sotsiaal- jms toetusi ning osutatakse vajalikke teenuseid.

VÄHENE VALMISOLEK

4. Rahvusvahelise kaitse saanute staatuse ülevaatamiseks ollakse valmis.

OSALINE VALMISOLEK

5. Varjupaigataotlusi suudetakse menetleda.

6. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud õigusabi.

7. Eesti piiril esitatavate taotluste menetlemine ei kannata ümberpaigutamise ja –asustamise tõttu.

8. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud eluase.

9. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud tugiisik.

10. Rahvusvahelise kaitse saanud õpivad eesti keelt ja kohanevad.

11. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud vajalikus mahus tõlketeenus.

12. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud tervishoiuteenused.

13. Rahvusvaheliste kaitse saanutele on tagatud põhi- ja keskharidus.

14. Perekondade taasühinemise menetlemine on korraldatud.

15. Rahvusvahelise kaitse saanute lapsed saavad minna lasteaeda.

16. Täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saajad saavad õppida üldhariduskoolides ja osaleda täiendus- ja ümberõppes.

17. Saatjata alaealisele kaitse saajale on koht asenduskodus.

Tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul tuleks valmisoleku parandamiseks tegeleda esmajoones pikaajalise tegevuskava koostamisega. Juba koostatud tegevuskava ei ole tema hinnangul piisav, kuna tegeleb vaid põgenikke vastvõtmise küsimusega. «See ei ole tegevuskava, mis loeb pikaaegset süsteemi,» sõnas Olgo.

Mis saab neist edasi - kuidas Eesti riik kaitset vajavate inimeste suhtes käitub ja kuidas neid lõimitakse -, on tänasest tegevuskavast üldse puudu.

Lisaks tuleb Olgo sõnul tegeleda ka Euroopa Liidu tasandi küsimustega, näiteks Dublini määruse ja muude ühtset asüülipoliitikat puudutavate teemadega. «Täna oleme me riigina olnud pigem järeljooksjad. Võib-olla peaksime me oma seisukohti selgelt ka enne kujundama,» nentis Olgo.

Üheks suurimaks probleemiks peab riigikontroll lõimumise küsimust. Riigikontrolli hinnangul ei ole riigi valmisolek selles punktis kaugeltki piisav - eesti keele õpe ei ole täna veel kohustuslik, kohanemisprogramm kestab maksimaalselt neli päeva ja lõimimiseks ei ole eraldi tegevusi ette nähtud. Omaette küsimus on see, mis saab siis, kui kaitse saanu ei leia kahe aasta jooksul tööd, ei lõimu või pole keelt selgeks saanud.

«See on koht, kus hiljem tekivad tegelikult suured probleemid,» märkis Olgo lõimimise vajalikkusest rääkides.

Kas kõik seatud 17 kohustust ühel hetkel ka täidetud saavad, ei osanud Olgo öelda, kuna riigikontroll hoiab teemal edaspidi silma peal ning kohustusi ja uusi probleeme võib lisanduda.

«Eks riik mingi valmiduse saab. Juhul, kui tuleb rohkem kaitset vajavaid isikuid, kui me oleme arvestanud, siis on meil ilmselgelt valmisolek jälle nõrgem. See on võidujooks ja see ei ole tegevus, mis on ühekordne, vaid see ongi tegevus, millega tuleb tegeleda süsteemselt,» rääkis Olgo.