Terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik vaidlustas enda Ukrainale väljaandmise

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. jaanuar 2016 14:49
FOTO: AP / Scanpix

Ukrainas terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik vaidlustas kohtus valitsuse otsuse, millega ta otsustati Ukrainale edasiseks kriminaaluurimiseks välja anda, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Mullu veebruarist vahi all viibiv Vladimir Poljakov (35) kaebas Tallinna halduskohtusse valitsuse mullu 21. detsembri korralduse, millega ta otsustati Ukrainale välja anda.

Poljakov taotleb kaebuses valitsuse korralduse tühistamist. Ühtlasi tahab ta, et kohus paneks valitsusele kohustuse tema väljaandmist uuesti vaagida.

Ukraina süüdistab Poljakovi niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös osalemises, ta täitis selle juhtide poolt antud ülesandeid, sealhulgas objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute valvamine.

Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8-15-aastane vangistus.

Samasugune kuritegu on Eestis karistatav 5-20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtud on väljaandmise tunnistanud õiguslikult lubatavaks.

Ukraina taotlus väljaandmiseks tugineb väljaandmise Euroopa konventsioonile ning Eesti ja Ukraina lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. Mõlema välislepingu kohaselt on väljaandmine on lubatud selliste kuritegude puhul, mis on nii väljaandmist taotleva kui ka taotluse saanud riigi seaduste kohaselt karistatavad vähemalt üheaastase vangistusega.

Kaitsepolitsei pidas Poljakovi kinni mullu veebruaris, kahtlustatavana terroristlikku ühendusse kuulumises. Kahtlustuse järgi astus Vladimir 2014. aasta suvel Ukrainas rühmituse «Luganski Rahvavabariik» liikmeks ja täitis vähemalt kahel korral - 2014. aasta suvel ja novembris - talle antud ülesandeid.

Muuhulgas olid ülesanneteks objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetud inimeste valvamine ja konvoeerimine, kuid välistada ei saa ka osalemist lahingtegevuses. Rühmituse tegevus oli Ukraina andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu.

Mullu suvel edastas Ukraina peaprokuratuur Eesti prokuratuurile taotluse Vladimiri väljaandmiseks, eesmärgiga viia kriminaalmenetlus läbi Ukrainas.

«Kuna esitatud kahtlustuse järgi on teod toime pandud Ukrainas ning seal asub oluline osa tõenditest, peab prokuratuur põhjendatuks, et kahtlustatava üle toimuks kohtupidamine Ukrainas,» sõnas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Harju maakohus otsustas 22. septembril tunnistada õiguslikult lubatavaks Vladimiri väljaandmine Ukrainale. Mehe kaitsja kaebas määruse edasi. 9. novembril tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, millega jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus oli lõplik ega kuulunud edasikaebamisele.

Kohus leidis, et menetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et väljaandmistaotlus on esitatud Vladimirile tema poliitiliste tõekspidamiste, mitte väljaandmistaotluses kirjeldatud kuritegude pärast.

Kohus ei lahendanud väljaandmise õigusliku lubatavuse hindamisel kahtlustatava süüküsimust, vaid hindas väljaandmist võimaldavaid eelduseid ning väljaandmist välistavate asjaolude esinemist. Samuti ei otsustanud kohus sisuliselt isiku väljaandmist.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL