Vähe sellest, et salasigaretiärikate tõttu jääb inimestel saamata kümnete miljonite eurode väärtuses avalikke teenuseid, ohustavad salakaubitsejad oma tegudega ka alaealisi – neid võidakse kasutada edasimüüjatena omaealistele või meelitada salasigarettide soodsa hinnaga.
«Võitlus salasigarettidega on võitlus organiseeritud kuritegevusega. Selle esimesed ohvrid on alaealised, kelle jaoks on tubakatooted poodides reeglina kättesaamatud, kuid salasigarettide müüjad ostja vanust ju ei küsi,» teab maksu- ja tolliameti (MTA) tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu.
Salaturu-uuringud kinnitavad, et üha enam otsivad salasigaretiärikad oma klientideks alaealisi, kellele legaalseid sigarette poodides veel ei müüda.
Esmalt üksikud tasuta sigaretid lapsele, peatselt pakk salasuitsu noorele, sest see on soodsam kui poes – selliste alatute võtetega kasvatab salasigaretiärikas endale klientuuri ja organiseerib kuritegevust, mille abil rahastatakse juba nii narkokaubandust kui ka muud kuritegevust.
Kuigi salakauba osakaal on talumatult suur eelkõige Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel, Maardus, Valgas ja Jõhvis, on salasigaretid lastele kättesaadavad tegelikult kõikjal Eestis.
Paari aasta taguste salaturu-uuringu tulemuste kohaselt tunneb 82 protsenti inimestest muret, et salasigaretid on erinevalt legaalsetest sigarettidest kättesaadavad ka alaealistele. Samuti viitavad tulemused, et üha enam salasigaretimüüjaid otsib oma klientideks just alaealisi.
Salasigaretituru kasumlikkus on üles ehitatud ebaseaduslikele ja ebaeetilistele võtetele, kuid kas teadmatusest või hoolimatusest võtavad vähesed, kes salasigaretiäri otse koolide tagaõues märkavad, midagi olukorra muutmiseks ette.
MTA on ikka ja jälle läbi rohkete salasigarettide vastaste kampaaniate kutsunud üles reageerima salakaubandusele ja sellega seotud kuritegudele. «Teata juba täna salasigarettidest ja hoia salakaubandusega kaasnev kuritegevus enda naabrusest eemal,» kõlab paljusid kampaaniad läbiv sõnum. Amet on pannud korduvalt inimeste südamele, et igaüks, kes ostab salakaupa või jätab ebaseadusliku tegevuse teadlikult märkamata, aitab kaasa igapäevaselt toimuvatele kuritegudele ning lubab kurjategijad oma tänavale.
Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärineb Venemaalt või Valgevenest. Kuigi nendest riikidest võib iga inimene ka seaduslikult tuua kaasa kaks pakki suitsu kaks korda kuus, on ametile teada, et suurem osa siin ringlevatest sigarettidest on siiski sisse toodud ebaseaduslikul teel.
MTA hinnangul tegeleb Eestis salasigarettide maale toomise ja turustamisega hinnanguliselt 4000-5000 inimest.
Maksu- ja tolliamet ootab infot salakaubaveoga seotud rikkumistest ööpäevaringselt telefoni teel 800 4444 või e-postil vihje@emta.ee. Teadmiseks: ebaseadusliku sigaretipaki tunneb kõige lihtsamini ära võõrkeelse terviseohu hoiatusteksti järgi.
Mullu 7. juulil pidasid piirivalvurid Kagu-Eestis ajutise kontrolljoone lähedal kinni 15- ja 19-aastase noormehe, keda oli alust kahtlustada salakaubaveos.
Lõuna prefektuuri kinnitusel avastasid piirivalvurid Piusa kordoni valvepiirkonnas üheksasse kasti pakitud 99 600 Valgevene maksumärkidega salasigaretti ning pidasid leiukoha lähedal kinni ka kaks noormeest. Juhtumit menetles edasi maksu- ja tolliamet.
Salasigarettide müümiselt pole MTA küll viimase kolme aasta jooksul ühtegi alaealist tabanud, kuid see ei tähenda, et alaealised pole salakaubandusega seotud.
Tervise Arengu Instituudi «Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu» järgi on suitsetamine Eesti koolinoorte seas probleemiks. Suitsetamisega alustatakse juba üsna varakult – keskmine vanus esimese sigareti tõmbamisel on 12 aastat (poistel 11,9 a ja tüdrukutel 12,2 a).
11–15-aastastest õpilastest suitsetab 7,9 protsenti – 8,6 protsenti poistest ja 7,3 protsenti tüdrukutest. Igapäevasuitsetajaid on selles vanusegrupis 3,1 protsenti.
