ÜRO inimõiguste nõukogus tunnustati Eesti arenguid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
20. jaanuar 2016 08:02
Eesti delegatsioon ÜRO inimõiguste nõukogus | FOTO: Välisministeerium

Välisminister Marina Kaljurand esitles eile Genfis ÜRO inimõiguste nõukogus Eesti inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ja edendamist käsitlevat aruannet, järgnenud arutelul tunnustati Eesti edasiminekuid mitmetes valdkondades.

ÜRO inimõiguste nõukogus toimus Eesti inimõiguste olukorra teine korraline ülevaatus.

Välisminister Marina Kaljurand rõhutas esitlusel Eesti tugevat pühendumust inimõiguste kaitsele ja edendamisele nii riigisiseselt kui välispoliitiliselt. «Inimõiguste edendamine ja kaitse on Eesti jaoks nii riigisiseselt kui välispoliitiliselt teineteist täiendavad. Möödunud aastal lõppenud Eesti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus andis meile nii oma riigi siseselt kui ka rahvusvaheliselt rõhutada inimõiguste olulisust,» sõnas välisminister.

«ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena keskendus Eesti naiste ja laste õigustele, sooaspekti arvestamisele konfliktilahenduses, võitlusele karistamatuse vastu, põlisrahvaste õigustele, väljendusvabadusele, internetivabadusele ning LGBTI õigustele,» lisas ta.

Kaljurand andis ülevaate viimastest arengutest alates 2011. aastal toimunud Eesti inimõiguste olukorra ülevaatusest ning tõi esile mitmeid samme, mida on Eestil inimõiguste vallas lähiaastatel plaanis teha. Näiteks jätkab Eesti vajalike ettevalmistustega, et ühineda isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise konventsiooniga, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni ratifitseerimiseks ning astuda samme, et ühineda UNESCO konventsiooniga diskrimineerimise vastu hariduses.

Esitlusele järgnenud arutelul avaldas Eesti inimõiguste olukorra suhtes arvamust 73 riiki. Tunnustati edasiminekuid mitmetes valdkondades, näiteks mitmete inimõiguste alaste konventsioonidega, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ühinemise eest.

Positiivselt toodi esile Eesti tegevust väljendusvabaduse kaitsel ja edendamisel, seda ka virtuaalruumis. Lisaks tunnustati 2014. aastal vastuvõetud kooseluseadust. Samuti toodi positiivse arenguna esile laste ombudsmani institutsiooni loomist ning soolise võrdõiguslikkuse nõukogu rajamist. Ära märkimist vääris ka Eesti tegevus Rahvusvaheline Kriminaalkohtu mõjukuse suurendamisel.

Riigid tundsid huvi ka Eesti vanglate olukorra kohta ning Eesti tegevuse osas naistevastase vägivalla ja koduvägivalla vastu võitlemisel. Ka andsid liikmesriigid soovitusi ühineda mitme inimõiguste kaitset käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga, tagada võrdõiguslikkuse volinikule tegevuseks piisav rahastus ning luua keskne riiklik inimõiguste kaitse organisatsioon.

Eesti inimõiguste olukorra teise ülevaatuse aruanne riikide antud soovitustega võetakse ÜROs vastu 22. jaanuaril, tervikaruanne kiidetakse heaks ÜRO Inimõiguste nõukogu juunikuisel istungjärgul.

Eesti delegatsiooni kuulusid lisaks välisministeeriumile ka aruannet ette valmistanud justiitsministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL