Noorte laulu- ja tantsupeol löövad takti noored dirigendid ja kõlab Metsatöll

2017. aastal toimuva noorte laulu- ja tantsupeo pressikonverents Foto: Mihkel Maripuu

Sel korral on noorte pidu tõesti noorte päralt - laulukaare all asuvasse ditigendipulti on asja koguni 15 noorel dirigendil.

Laulupeo ideekavandi autorid on Rasmus Puur ja Veiko Tubin ning peo iseloomule sobivalt tuginebki nende kontseptsioon just noortele. «Rasmus koputas mulle ühel päeval õlale ja ütles, et kogu aeg on niimoodi, et on noorte pidu, aga puldis on ikka kogenud inimesed ja noor pääseb sinna väga harva. Kui on noorte laulu- ja tantsupidu, siis peaks kõige suurem rõhk olema ikka noortel inimestel,» ütles Tubin.

Kuna laulukaare all on tipphetkel umbes 20 000 lauljat, siis on see väljakutse igale dirigendile ja seda vanusest hoolimata. «Pikkade arutelude käigus leppisime kokku, et igas liigis on mentorid, kes noortel silma peal hoiavad. Aga näiteks segakooridel on ikkagi väga noor liigijuht, vaid 26-aastane Kaspar Mänd.»

Teine idee oli noorte heliloojate kasutamine. «Me saime väga palju uudisloomingut noortelt heliloojatelt vanuses 25-30. Kõik sellest laulupeole ei jõua, aga meil on plaan anda see välja eraldi laulikuna,» ütles Tubin. Kolmas aspekt on heliloojate noorpõlve loomingut kasutamine. «Püüdsime leida üles lood, mida tänased korüfeed, näiteks Veljo Tormis, kirjutasid siis, kui nemad olid 20ndates või 30ndates.»

Metsatöll laulupeol

Laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitami sõnul püüdis iga liik endale saada vähemalt ühe värske teose. Näiteks mudilastele kirjutas laulu Riho-Esko Maimets, noormeestekoorile seati aga Metsatöllu «See on see maa». Samas ei tasu karta, et kesk laulupidu hakkaks kõlama kõhunahka võdistav folkmetal. «Seal ei mürise bänd rajult taga, vaid pigem on seal arhailist meeste laulu,» ütles Seitam.

Neidudele kirjutas Kadri Voorand imeilusa «Aga tule». «Liisa Lotta Tompi sõnad teevad sellest väga naiseliku armastuslaulu ning selles kavas on see minu lemmiklugu,» ütles Seitam. Laulupeo nö traditsioonilisemat külge esindavad aga Ernesaksa, Lüdigi ja Hermanni laulud.

Terve laulu- ja tantsupeo idee võtab kokku sõnapaar «mina jään». Seda mõtet laiendades võib rääkida sellest, kuidas noored õpivad tundma oma juuri, kannavad edasi pärandit ja väärtusi ning tahavad võtta vastutust. Aga enne vastutuse võtmist tuleb õppida ja kogemusi omandada.

Noored dirigendid

«Küsimus on usalduses. Ja noori tuleb usaldada. Mina lähen väljakule 15 noore dirigendiga ja mul on tohutult suur vastutus mitte ainult enda pärast, vaid selle pärast, kuidas nemad hakkama saavad,» ütles laulupeo peadirigent Heli Jürgenson.

Noorte dirigentide vanused jäävad 25 ja 30 vahele ning mitmed neist on lõpetamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. «Kui sa tuled laululaval tuhandete ette, siis see mõõde on totaalselt teine. Sa võid olla ükskõik kui osav kontserdisaalis, aga siin väljakul ei loe see mitte midagi. Loeb see, kui sa oled hea muusik, sul on karisma, sul on hea tehnika. Aga kuidas ennast tuhandete ees kehtestada? Ma ei usu, et keegi seda valemit täpselt teabki,» ütles Jürgenson.

Terepäevad

Aga jätkem korraks kõrvale laulupeo sisuline pool ning pöörakem pilk masinavärgile, mida on vaja eelmainitud ideede materialiseerumiseks. Selle masinavärgi töös on sel korral üks oluline muutus. Nimelt korraldatakse esimest korda eraldi üritused – Terepäevad – kus maakondade dirigentidele, tantsujuhtidele ja õpetajatele peoga seonduvat tutvustatakse.

«Tavaliselt oleme me käinud alati pärast pidu osalejaid tänamas, aga seekord me mõtlesime, et teeme kohtumised enne pidu. Kuna registreerimine on alanud, siis me aitame inimesi registreerumisel, seletame, millised on selle peo sõnumid, kes on tegijad, millist repertuaari on oodata, millised on nõudmised ja mida tuleb õppeprotsessi jooksul silmas pidada. Ja kui siis laulikud-õppematerjalid välja tulevad ning seminaridega algust teeme, siis on juba ainult puhas töö,» ütles laulupeo peadirigent Heli Jürgenson.