Vabaerakonda kuuluva riigikogu liikme Jüri Adamsi hinnangul oleneb järgmisel nädalal teisele lugemisele jõudva ja tõenäoliselt ööistungeid kaasa toova kooseluseaduse rakenduseelnõu vastuvõtmine vaid ühest-kahest häälest.
Adams: kooseluseaduse rakenduseelnõu vastuvõtmine sõltub ühest-kahest häälest
20. jaanuar 2016, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adams nentis täna Vabaerakonna fraktsiooni pressikonverentsil, et on raske öelda, millise tulemusega kooseluseaduse rakenduseelnõu hääletus lõpeb, sest pooldajate ja vastaste hulk võib veel muutuda. «Midagi väga kindlalt ennustada ei saa, kas 49-leheküljeline eelnõu miinus 51 häält nõudvad paragrahvid võetakse vastu või lükatakse tagasi, see saab sõltuma tõenäoliselt ühest-kahest häälest,» ütles ta.
Koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält nõudvad seadusemuudatused peaks parlamendi õiguskomisjon rakenduseelnõust välja võtma homme. See omakorda tähendab, et vastuvõtmiseks peab seaduse poolt hääletama rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Samas ei muutu Adamsi hinnangul midagi ka siis, kui rakenduseelnõu leiab riigikogus toetust: kooselulepingute sõlmimine jätkub tema sõnul samamoodi ja samas tempos, nagu jätkuks ilma rakendusseaduseta. Ta märkis, et aasta algusest alates on Eestis sõlmitud vaid neli kooselulepingut ning prognooside kohaselt sõlmitakse neid ka edaspidi üks kuni kaks nädalas, mis tähendab, et aasta lõpuks on Eestis kooselulepinguid sõlmitud 50–100.
Järelikult on kooseluseaduse teemal tekkinud ühiskondlik hüsteeria olnud Adamsi sõnul põhjendamatu. «Nende lepingute sõlmimiseks ei olnud üldse 2014. aasta kooseluseadust vaja, oleks võinud 2014. aastal või ka juba varem hakata neid lepinguid sõlmima. Miks seda ei olnud, on ühiskondliku arengu muud küsimused, aga väide sellest, et pidi tingimata olema seadus, on praeguseks hetkeks kummutatud,» rääkis ta.
Kuigi rakendusseaduse vastuvõtmine ei too tema hinnangul ühiskonnale mingit kahju, võib kahju tekkida riigikogu mainele. «Kui kaks koosseisu tagasi räägiti, et riigikogu on muutunud valitsuse kummitempliks, siis praegu on oht, et ta muutub surverühmade kummitempliks,» ütles ta ja lisas, et surverühmade esitatud eelnõupatakate seadusteks jahvatamise praktikale tuleb käsi ette panna.
Kooseluseaduse rakenduseelnõu, millele esitati 365 muudatusettepanekut, tuleb riigikogus taas arutlusele 26. jaanuaril. Teisel lugemisel on oodata ööistungeid, sest opositsioonilise Konservatiivse Erakonna fraktsioon on lubanud eelnõu arutelu hääletuste ja vaheaegadega venitada. Kui eelnõu läbib riigikogus teise lugemise, jõuab see lõpphääletusele kõige varem 28. jaanuaril.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas täna pressikonverentsil, et Vabaerakond ei kavatse eelnõu arutelul vaheaegu võtta. «Meie tahame, et riigikogu teeks sisulist tööd ja ei laseks nõrku ja praake asju läbi,» ütles ta.
Küsimusele, kas fraktsiooni liikmed hääletavad kooseluseaduse rakenduseelnõule seega vastu, vastas Herkel, et fraktsiooni liikmed on hääletusel vabad. Adamsi sõnul ei ole Vabaerakonna domineeriv toon selles küsimuses siiski ülemäära kiitev.
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud ja 1. jaanuaril jõustunud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris. Toona hääletas 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liiget, selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.