Fotod: Rõivas kohtus Merkeliga

Oluliselt täiendatud!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
20. jaanuar 2016 18:37

Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna Müncheni lähedal Wildbad Kreuthis Saksamaa Liidukantsler Angela Merkeliga, et arutada Euroopa julgeolekuga seotud küsimusi.

«Kohtumine hea kolleegi Merkeliga oli väga meeldiv ja igal juhul oluline nii Eesti kui ka Saksamaa jaoks,» ütles Rõivas pärast kohtumist Postimehele. «Me saame suuremas grupis ja põgusate vestluste kontekstis iga kuu kokku, aga täna me tõesti kohtusime kahepoolselt. Me teame Merkeliga teineteist väga hästi ja leiame ühise keele poole sõna pealt, kuid siiski on oluline aeg-ajalt aeg maha võtta ja olulisemad Euroopat puudutavad teemad läbi rääkida.»

Kohtumise põhiteemadeks olid juulis toimuv NATO tippkohtumine Varssavis ning Euroopa julgeolek üldisemalt. Rõivas ütles Merkelile, et Eesti eesmärk tippkohtumisel on saavutada NATO liitlaste kohalolu põlistamine ja suurendamine regioonis.

«Arutasime vajadust suurendada alliansi heidutus- ja kaitsevõimet. Saksamaa valmisolek saata oma üksusi regulaarselt Balti regiooni suurendab oluliselt piirkonna julgeolekut,» kinnitas Rõivas.

Arutusele tuli ka jätkuv konflikt Ukrainas. «Rõhutasin Merkelile, et lääne ja Euroopa ühtsuse seisukohalt on Ukraina konflikt endiselt kriitilise tähtsusega teema,» märkis peaminister, kelle sõnul peavad sanktsioonid Venemaa vastu jätkuma senikaua, kuni Minski kokkulepped on täielikult ellu viidud.

«Ukrainal on mitmel rindel väga raske. Euroopa on küllalt nõudlikult jälginud, millised on Ukraina poolsed majandussammud, et riiki jalule seada. Oleme nõudlikud ka tulevikus, kuid kindlasti on meil võimalik Ukrainat oma kogemusega aidata,» nentis Rõivas.

Järgmisel nädalal kohtub ta ka Ukraina peaministriga. «Kavatsen talle otse välja öelda, et Eesti on jätkuvalt valmis panustama oma reformikogemusega.»

Rõivas tõstatas kohtumisel ka energiajulgeoleku, rõhutades Euroopa Liidu energialiidu olulisust ja energiaallikate mitmekesistamise jätkuvat vajadust. Ta tõi näitena Läänemere energiaturu arengu ja piirkondlike ühenduste loomise, mis võiks olla eeskujuks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Saksamaal võtmeroll

Veel üheks oluliseks teemaks oli rändeküsimus. «Arutasime võimalusi, kuidas aidata kaasa sellele, et põgenikevool Euroopasse pidurduks. See puudutab nii Süürias konflikti lahendamisele kaasaaitamist Euroopa poolt, aga ka juba mõnda aega kõne all olevaid arutelusid ja kokkuleppeid Türgi, Liibanoni, Jordaania ja teiste riikidega,» rääkis ta.

Tõstatus küsimus, kuidas veelgi tõhusamalt Euroopa välispiire kontrolli alla saada. «Kõige murettekitavam koht on Türgi ja Kreeka vahel, kus inimkaubitsejad on saavutanud teatud võimu. Nende asjadega peame ühiselt tegelema,» märkis Rõivas, lisades: «Loomulikult on ka Eesti jätkuvalt valmis oma spetsialiste appi saatma, olgu siis Kreeka või Sloveenia piirile, nagu oleme seda juba teinud.»

Rõivas tõdes, et tal on Merkeliga väga paljudes küsimustes sarnased vaated. «Me näeme asju küllalt ühtemoodi. Oleme mõlemad väga tugevad siseturu ja vabakaubandusleppe toetajad. Isegi kui tikutulega otsiks, oleks väga raske leida selliseid põhimõttelisi erimeelsusi.»

Samas toonitas ta, et rändekriisi puhul on Saksamaa ja Eesti siiski väga erinevas olukorras. «Kui Saksamaale on jõudnud erinevatel hinnangutel umbes miljon põgenikku ja riik peab suurte inimhulkadega väga lühikese ajaga toime tulema, siis Eestisse ei ole reaalselt põgenikke jõudnud. Me teame, et geograafia ka ei soosi seda, et meile sellised tohutud tulvad tungiksid.»

Rõivas tunnustas kohtumisel Merkelit juhtrolli eest Euroopa kriiside lahendamisel. «Aasta 2015 oli Euroopas kriiside aasta ja neile ühiste lahenduse leidmisel on liidukantsler Merkel olnud väga oluline,» ütles ta.

«Paljuski tänu Merkeli isiklikule panusele on jõutud Türgiga põhimõtteliste kokkulepeteni ja ka ELis oleme kokku leppinud, et toetame rahaliselt neid riike väljaspool Euroopat, kuhu põgenikud esimesena tulevad. Saksamaal on määrav mõju Euroopa ühtsusele ning poliitilise lahenduse otsimisel Euroopa ees seisvatele julgeoleku-, majandus- ja teistele küsimustele,» selgitas ta.

Rändekriis mõjutab Euroopat pikaajaliselt ning üks peamisi väljakutseid kriisi taustal on Schengeni süsteemi uuendamine ja Euroopa avatuse hoidmine. See nõuab aga Rõivase sõnul, et Euroopa välispiiride kaitstuse osas taastatakse usaldus ning otsitakse ühiseid lahendusi rändekriisile.

Enne Merkeliga kohtumist pidas Rõivas Baierimaa parlamendi juhterakonna aastakonverentsil kõne, milles keskendus Eesti ja Euroopa julgeolekule ning e-riigile ja digitaalsetele lahendusele.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL