Riigikogus läbis esimese lugemise trahvimäärasid tõstev eelnõu

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kordades kerkiv trahvimäär motiveerib seadusloojate hinnangul inimesi õiguskuulekalt käituma.
Kordades kerkiv trahvimäär motiveerib seadusloojate hinnangul inimesi õiguskuulekalt käituma. Foto: Laura Oks / Postimees

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mille kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust neljalt kaheksale eurole ja hoiatustrahvi määra kiiruse ületamise eest seniselt kolmelt viiele eurole.

Eelnõu tutvustades rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu, et trahvide eesmärk ei ole mitte majanduspoliitiline või riigi tulupoliitiline, vaid ühiskonna õiguskuulekas käitumine, teatas riigikogu pressiteenistus.

Minister märkis, et kõige populaarsem väärtegu on kahetsusväärselt lubatud sõidukiiruse ületamine. Kui seni arvutati liiklusseaduses kiiruse ületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi valemiga, kus ületanud kilomeetrite arv korrutati kolmega, siis eelnõu kohaselt ei tõuse see mitte kaks korda, vaid edaspidi tuleb ületatud kilomeetrite arv korrutada viiega, rääkis minister.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõuga (146 SE ) on ette nähtud ka muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse.

Minister tõi esile, et alaealise isiku puhul luuakse seadusesse erisus ja alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalne suurus on pool sanktsiooni ülemmäärast. Ta tõi näiteks, et kui seadus näeb ette trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista kuni 50 trahviühikut.

Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Reinsalu põhjendas seda sellega, et tavaliselt on inimestel perioodilised igakuised sissetulekud.

«Järelikult on loogika selles, et kui kuu lõpuni on jäänud vaid mõni päev, inimene aga elab toimetuleku mõttes palgapäevast palgapäevani või ka pensionist pensionini, siis peaks jääma selle ühekuise perioodi sisse ka sissetuleku saamise päev,» põhjendas ta.

Reinsalu lisas, et arvestades trahvimäärade tõusu peavad menetlejad inimesele tutvustama ka õigust taotleda rahatrahvi tasumist ositi.

Veel langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt kaheksale eurole. Uue trahviühiku määra kohaselt oleks minimaalne trahv üks trahviühik ehk kaheksa eurot.

Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt neljale eurole.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin, Jüri Adams, Andres Anvelt ja Martin Helme.

Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanek, eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 18 ja vastu 33 riigikogu liiget.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. jaanuar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles