Eesti ei toeta ametliku seisukohta järgi Euroopas poolautomaatrelvade keelamist

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9 mm kaliibriga Beretta poolautomaatne püstol.
9 mm kaliibriga Beretta poolautomaatne püstol. Foto: Reuters/ScanPix

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.

Eesti ei toeta ettepanekut lisada A-klassi kuuluvate relvade hulka automaattulirelvad, mis on kohandatud poolautomaatseteks tulirelvadeks, ja poolautomaatsed automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad. See piirab valitsuse hinnangul liigselt enese ja vara kaitsmise, sportlaskmise ja jahipidamise võimalusi, samuti raskendab see laiapindse riigikaitse põhimõttest lähtuvalt riigikaitseliste ülesannete täitmist. 

Eesti peab väga oluliseks säilitada direktiivi säte, mis võimaldab liikmesriikidel teha riigisiseses õiguses erandeid selliste relvade omandamiseks ja valdamiseks, mis on üldjuhul tsiviilkäibes keelatud. Samuti ei toeta Eesti ettepanekut, millega piiratakse võimalust kollektsioneerida A-klassi kuuluvaid tulirelvi.

Euroopa Komisjoni hinnangul tuleb organiseeritud kuritegevusest tuleneva ohu tõttu jõulisemalt võidelda ebaseaduslike tulirelvade levikuga, eriti arvestades möödunud aastal Euroopas aset leidnud mitmed ohvriterohked terrorirünnakud. Kodanike ja ettevõtete julgeolek on Euroopa Komisjoni jaoks keskne küsimus. Tulirelvade kasutamine terroriorganisatsioonides ning raskes ja organiseeritud kuritegevuses tekitab ühiskonnale suurt kahju.

Eelnõu alusel kujundati Eesti seisukoht nn relvadirektiivi kohta, mille eesmärk on tugevdada eeskirju tulirelvade kättesaadavuse ja nendega kauplemise kohta. Eile kohtusid Riias ka Eesti, Läti ja Leedu siseministrid, kes tõdesid, et kuigi Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu sisaldab palju häid ettepanekuid, ei saa nõustuda algatusega, mis võib nõrgestada Balti riikide kaitsevalmidust.

Eesti toetab tulirelvade käitlemise kontrolli tugevdamist, samuti ettepanekut lisada direktiivi kohaldamisalasse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad. Muu hulgas toetab Eesti relvalubadele ühtse tähtaja määramise ettepanekut ja nõuet läbida relvaloa taotlemisele eelnevalt arstlik kontroll.

Postimees on varem kirjutanud, et laskekõlbmatuks tehtud ehk deaktiveeritud relvade keelustamine, sealhulgas nende kollektsioneerimise keelamine, tähendaks Eestis teiste hulgas näiteks airsofti sportmänguga tegelejate jaoks, et nad peaksid oma hobiga lõpparve tegema. Mis aga saaks tuhandete eurode eest ostetud varustusest, pole teada. Airsoftis kasutatakse õhkrelvi, mis on väliselt päris tulirelva tõetruud koopiad ehk replicad.

Euroopa Komisjon tahab A-klassi relvade alla lisada järgmised punktid:

6. Automaattulirelvad, mis on kohandatud poolautomaatseteks tulirelvadeks.

7. Poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.

8. Punktides 1–7 nimetatud tulirelvad (need on pärast laskekõlbmatuks muutmist).

A-klass – keelatud tulirelvad

1. Lahinguotstarbelised reaktiivmürsud ja laskeseadeldised.

2. Automaattulirelvad.

3. Mõne muu eseme kuju imiteerivad tulirelvad.

4. Läbistava toimega, lõhke- või süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid.

5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles