Eesti kaalub eluaegse vangi Romeo Kalda kohtuvõidu vaidlustamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
21. jaanuar 2016 13:40
Eluaegne vang Romeo Kalda. | FOTO: Peeter Langovits

Justiitsministeerium ja välisministeerium kaaluvad, kas vaidlustada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) teisipäeval langetatud otsus, mis andis interneti kasutamise teemalises vaidluses võidu politseiniku tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandvale Romeo Kaldale.

Urmas Reinsalu

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti riigil kaalukad argumendid, et inimõiguste kohtu otsus vaidlustada.

«Küsimus pole vanglate praktika muutmises, vaid vangistusseaduse võimalikus muutmises, kuna seaduses on täna loetletud, mis internetilehekülgi vangid vaadata tohivad. See teema oli varem riigikohtu üldkogul arutlusel ja seal leiti, et antud piirang vangistusseaduses on põhiseaduspärane,» ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul võib Eesti kohtuotsuse valguses küll vangistusseadust muuta ja laiendada vangide õigusi veel mõnele veebilehele, kuid see otsus tuleb põhjalikult läbi kaaluda.

«Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest võib välja lugeda, et probleemi pole, kui internetijuurdepääsu vangidel üldse ei ole. Aga juhul, kui see juurdepääs on, siis peaks see justkui olema igale lehele, mille kohta saab väita, et seda on oma õiguste kaitseks vaja,» nentis justiitsminister.

Vangide interneti kasutamise õigust reguleerib vangistusseaduse paragrahv, mis ütleb, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Sisuliselt tähendab see vangide õigust minna interneti vahendusel EIKi lahendeid kajastava HUDOCi, Riigi Teataja ja riigikohtu veebilehele.

Edasikaebamiseks annab alust Taani kohtuniku eriarvamus

Reinsalu sõnul tulevad Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse küsitavused veenvalt välja

Jon Fridrik Kjølbro

toodud eriarvamusele jäänud Taani kohtuniku Jon Fridrik Kjølbro seisukohas.

«Ta leidis, et riiki ei tohiks karistada selle eest, et ta on võimaldanud kinnipeetavatele juurdepääsu teatud internetilehekülgedele, ning tõi välja, et selline otsus heidutab teisi riike üldse sellist võimalust kinnipeetavatele pakkumast. Ta ei nõustunud, et turvalisuskaalutlusi ei ole arvesse võetud. Samuti heitis ta kojale ette, et kuigi tegemist on EIKi esimese otsusega antud asjas, puudub otsuses igasugune ülevaade Euroopa Nõukogu riikide praktikast antud küsimuses,» märkis Reinsalu.

Euroopa Inimõiguste Kohus andis Romeo Kaldale õiguse

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis teisipäeval Romeo Kalda kaebust arutades kuue häälega ühe vastu, et Eesti riik on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sõnavabadust puudutavat artiklit 10, kuna kaebajale ei võimaldatud vanglas juurdepääsu kolmele tema soovitud internetileheküljele.

Romeo Kalda

Eluaegset vanglakaristust kandev Romeo Kalda taotles 2007. aastal vanglalt edutult juurdepääsu kolmele internetileheküljele. Kalda soovis ligipääsu Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele www.coe.ee , kus sel ajal avaldati EIKi Eesti suhtes tehtud otsuste eestikeelsed tõlked ning mõned teiste riikide suhtes tehtud otsuste eestikeelsed kokkuvõtted. Praegu seda lehekülge enam ei eksisteeri. Samuti soovis Kalda ligipääsu õiguskantsleri ja riigikogu veebilehele.

Tartu halduskohus rahuldas 17. juulil 2008 ja Tartu ringkonnakohus 31. oktoobril 2008 Kalda kaebuse osaliselt. Kohtud leidsid, et vangla peab võimaldama kinnipeetavale juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Riigikohtu üldkogu tühistas 7. detsembril 2009 otsusega alama astme kohtute otsused ning asus seisukohale, et vangla ei pidanud tagama kaebajale juurdepääsu ühelegi ülal nimetatud veebileheküljele. Neli kohtunikku esitasid eriarvamuse.

Romeo Kalda kaebas riigikohtu otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, leides, et rikutud on Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10 tagatud õigust teabe saamisele.

Eesti valitsus pidas kaebust põhjendamatuks

Eesti valitsus palus tunnistada kaebuse vastuvõetamatuks selle selge põhjendamatuse

tõttu, leides, et Romeo Kalda pole tõendanud, et tal ei olnud vanglas juurdepääsu küsitud informatsioonile muul moel kui interneti vahendusel, näiteks paberkandjal vangla raamatukogus või teabenõude esitamise kaudu.

Valitsus vaidles kaebusele vastu ka sisuliselt, leides, et vangla seatud piirangutel oli seaduslik alus, õiguspärane eesmärk ning piirangud olid  proportsionaalsed. Valitsus leidis, et kaebajale oli tagatud põhiseadusest ja inimõiguste konventsioonist tulenev igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Põhiseadus ega konventsioon ei näe ette, et igaühel on õigus saada sellist informatsiooni interneti kaudu.

Valitsus leidis, et riik pidi tagama ühelt poolt kinnipeetavatele õiguse saada teavet, teiselt poolt arvestama vangistuse spetsiifikaga ning vajadusega tagada nii ühiskonna kui vangla turvalisus. Selleks näeb vangistusseadus ette kinnipeetavate õiguse juurdepääsule õigusaktide andmebaasidele kuid Romeo Kalda soovitud internetileheküljed sellesse loetellu ei kuulu.

EIK: vangidele seatud piirang pole demokraatlikus ühiskonnas vajalik

Euroopa Inimõiguste Kohus nõustus, et Romeo Kalda taotletud lehekülgedele juurdepääsu keelamisel oli seaduslik alus ning õiguspärane eesmärk korratuste ja kuritegude ärahoidmiseks, kuid ei nõustunud, et piirang oleks demokraatlikus ühiskonnas vajalik.

EIK märkis, et internet mängib olulist rolli võimaldamaks teabele juurdepääsu ning selle levitamist. Inimõiguste kohus küll kinnitas, et vangistusega kaasnevad erinevad kitsendused välismaailmaga suhtlemisel ning et konventsiooni artiklit 10 ei saa tõlgendada nii, nagu paneks see riikidele kohustuse võimaldada kinnipeetavatele juurdepääs internetile. Samas leidis EIK, et antud kohtuasja asjaoludel oli teatud internetilehekülgedele juurdepääsu keelamine artikli 10 mõttes sekkumine õigusesse saada teavet.

EIK rõhutas, et kõnealused kolm internetilehekülge sisaldasid peamiselt õigusteavet, sealhulgas vangide õigustega seotud teavet. Kohus leidis, et juurdepääs sellistele lehekülgedele suurendab avalikkuse teadlikkust ja austust inimõiguste vastu ning toetab Romeo Kalda väidet, et Eesti kohtud kasutasid kõnealuseid veebilehti teabe saamiseks ja seetõttu oli ka temal seda vaja enda õiguste kaitseks. EIK ei nõustunud, et teabenõuete tegemine tagaks õigust saada teavet võrreldaval moel, sest päringu tegemiseks peaks esmalt teadma, millist informatsiooni kõnealune veebileht üldse sisaldab.

Inimõiguste kohus tõi välja, et EIKi kohtuotsused tuleb tõlkida selle riigi keelde,  kelle suhtes otsus on tehtud. Kuigi Eesti suhtes tehtud otsuste eestikeelsed tõlked on täna Riigi Teataja kaudu kättesaadavad, ei olnud need seda Romeo Kalda kohtuvaidluse ajal, seetõttu oli põhjendatud taotlus saada juurdepääs lehele www.coe.ee. EIK rõhutas interneti rolli tähtsust, ning seda, et aina enam informatsiooni ongi kättesaadav vaid internetis, mida kinnitab ka asjaolu, et Eestis on seadused kättesaadavad vaid elektrooniliselt.

Inimõiguste kohus märkis, et Romeo Kaldale kolmele lisalehele juurdepääsu lubamine oleks nõudnud täiendavaid ressursse, kuid riigikohus viitas oma otsuses üksnes üldistele riskidele ja kulule, ent ei ole detailselt analüüsinud ei turvariske ega vajalikke kulusid.

EIK asus seisukohale, et küsitud kolmele internetileheküljele juurdepääsu keelamine ei olnud proportsionaalne ning tuvastas inimõiguste konventsiooni artikli 10 rikkumise. Inimõiguste kohus nõustus siiski, et rikkumise tuvastamine on piisav heastus ega mõistnud Romeo Kalda kasuks mittevaralise kahju hüvitist ega kohtukulu.

Otsuse langetamisel osales ka Eesti kohtunik

Otsuse langetas Euroopa Inimõiguste Kohtu seitsmeliikmeline koda, kuhu kuulusid Işıl

Julia Laffranque

Karakaş Türgist, Julia Laffranque Eestist, Nebojša Vučinić Montenegrost, Paul Lemmens Belgiast, Ksenija Turković Horvaatiast, Jon Fridrik Kjølbro Taanist ning Stéphanie Mourou-Vikström Monacost.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et Eesti riigil on võimalus kaevata EIKi seitsmeliikmelise koja otsus kolme kuu jooksul edasi Euroopa Inimõiguste Kohtu 17-liikmelisele suurkojale. Inimõiguste  kohtu suurkoja otsus on lõplik. Eestil on aega otsuse edasikaebamiseks 18. aprillini.

Strasbourgis tegutsev Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud.

Inimõiguste kohtusse võib pöörduda inimene siis, kui kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud.

EIKis on esindatud kõik Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohtunikud. Eestit esindab EIKis alates 2011. aastast Julia Laffranque.

Romeo Kalda kannab eluaegset vanglakaristust politseiniku tapmise eest

Romeo Kalda kannab politseiniku tapmise eest eluaegset vanglakaristust. Kalda haavas 1996. aasta 27. aprilli öösel Tallinnas Lasnamäel tulevahetuses surmavalt teda korterivarguse järel jälitanud Lasnamäe politseikomissari Mart Laant.

Kohus mõistis Kaldale politseiniku tapmise eest esialgu surmanuhtluse, mille Tallinna ringkonnakohus asendas pärast surmanuhtluse kaotamist ja 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatust eluaegse vanglakaristusega.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL