Eesti ei poolda praegu kehtiva Euroopa Liidu Dublini süsteemi muutmist, mille kohaselt peab rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama liikmesriik, mille kaudu Dublini menetlusega liitunud liikmesriikide territooriumile siseneti, teatas siseministeerium.
«Me ei toeta kehtivas süsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist, küll aga peame vajalikuks praktilisel tasandil tõstatunud väiksemaid probleeme ja takistusi hindamise käigus üle vaadata ning korrigeerida,» ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja rändepoliitika asekantsler Raivo Küüt vastuseks BNSi palvele kommenteerida teateid nagu sooviks Euroopa Komisjon Dublini süsteemi muutmist.
Ajalehe Financial Times andmeil on Euroopa Komisjon jõudnud seisukohale, et Dublini reeglid on «aegunud» ja «ebaõiglased» ning seetõttu valmistatakse märtsiks ette algatust sellest loobuda.
«Täna on neil Euroopa Liidu riikidel, kuhu põgenikud esmalt saabuvad, suur surve ja neid riike tuleb aidata. Selleks aga ei pea muutma Dublini süsteemi ehk siis me peame eristama kriisiolukorda ja tavapärast olukorda,» rõhutas Küüt.
«Meie hinnangul tuleb luua meetmeid, et kriisiolukorra puhkemisel saaks Euroopa Liidu Nõukogu otsuse alusel rakendada Euroopa Piirivalveagentuuri Frontex ühiseid ressursse ja rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamist. Nii suudame säilitada tänase tavaolukorras vajaliku ja mõistliku süsteemi ning suudame lahendada ka kriise,» selgitas siseministeeriumi asekantsler.
«Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi eelduseks on välispiiride kontroll ja tõhus tagasisaatmine ning see tähendab, et Dublini süsteemi muutmine ilma eeltoodud meetmeid tõhustamata ei too kaasa soovitud muutust,» märkis Küüt.