10 uudist, mida võiksid teada: neljapäev, 21. jaanuar

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  1. Kõrvaklappide võrra hoiti kokku alluvatelt

    Elmar Vaher. Foto: Mihkel Maripuu

    Politseijuht Elmar Vaheri puhkusele minnes ostetud kõrvaklappide hind 300 eurot pani Vaherile alluva kontori kihama, sest ameti lihttöötajad on pidanud viimased paar aastat taluma täielikku kokkuhoiupoliitikat.

    OLULIST

    • Politsei- ja piirivalveameti eelarvest sellist raha ei leitud ning piirivalvevõistkonna liikmed pidasid sellise summa omast taskust maksmist liialt kulukaks.

    • «Samas ei olnud prokuratuuril alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna meie hinnangul ei saa oste käsitleda omastamisena,» kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro.

    Elmar Vaheri krediitkaardist, saabastest ja kõrvaklappidest loe postimees.ee-st

  2. Siseminister ei näe põhjust Vaheri ametist vabastamiseks

    PPA peadirektor Elmar Vaher. Foto: Mihkel Maripuu

    Siseminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et ei näe põhjust politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri ametist vabastamiseks.

    OLULIST

    • «Kas peadirektor peab oma käitumisest tegema järeldused? Loomulikult, ka eetilisest aspektist,» nentis siseminister.

    • Teisalt heitis peaminister ette, et riigikogu korruptsiooni erikomisjoni esimehe viimaste päevade «avangud» on tekitanud küsitavusi nende motiivide siiruses.

    Siseministri selgitusi, miks mitte ametist vabastada politseijuhti loe postimees.ee-st

  3. Briti juurdlus: Litvinenko tapmisele andis ilmselt heakskiidu Putin

    Polooniumimürgitusse surnud Aleksandr Litvinenko haiglas. Foto: Scanpix

    Venemaa president Vladimir Putin andis ilmselt heakskiidu otsusele mürgitada Londonis endine KGB agent Aleksandr Litvinenko, ütles Briti kohtunik täna, kui luges ette Litvinenko surma asjaolude väljaselgitamiseks algatatud Briti avaliku juurdluse tulemused.

    OLULIST

    • Moskva on alati eitanud seotust Litvinenko surmaga ning on keeldunud tunnistamast kahtlusalustena Andrei Lugovoid ja Dmitri Kovtuni. Suurbritannia nõuab mõlema väljaandmist.

    • Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et selle poliitiliselt motiveeritud ja äärmiselt läbipaistmatu protsessi lõpptulemused ei ole objektiivsed ega erapooletud.

    Putinist, Litvinenkost ja polooniumist loe postimees.ee-st

  4. Suur puidupõletamine toob metsamajandusse buumi

    Hakkpuidu tootjaid saavad hea teenistuse, kui saab teoks valitsuse hiljutine luba elektrijaamades põletada puitu. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

    Valitsuse otsus lubada Eesti Energiale kuuluvates põlevkivielektrijaamades suures mahus puidu põletamist suurendab metsaäri poole võrra, kuid puidu kallinemine toob kaasa suuremad soojaarved.

    OLULIST

    • Ehkki nõudluse hüppeline kasv toob kaasa metsanduses tõelise buumi, prognoosivad metsandusfirmad puidu masspõletamise mõju ennekõike Ida-Virumaale, elektrijaamade vahetusse lähedusse.

    • «Kuid meie ettevõte on aastaid pingutanud odavama sooja nimel ning ees seisev paratamatu kallinemine läheb vastuollu meie seisukohtadega. Inimesed hakkavad suurenevate arvete pärast ikka süüdistama meid.»

    Suurest puidupõletamiskavast loe postimees.ee-st

  5. Nafta hinnalangus on muutunud ohtlikuks

    Naftatootmine Texases, USAs. Foto: Scanpix

    Nafta hind kukkus eile 6,7 protsenti alla 27 dollari barrel; languse põhjuseks on üha kasvav hirm maailmamajanduse kasvu aeglustumise ja kukkuvate finantsturgude pärast.

    OLULIST

    • Nafta hind on nüüdseks langemas 19. kuud. Selle põhjuseks peetakse paljuski USA kildanafta tootmisest tingitud musta kulla ülepakkumist.

    • Mõned analüütikud hoiatavad, et odava nafta positiivsest mõjust tarbimisele võivad olulisemad olla globaalsed tegurid, mille tähtsust on seni alahinnatud – töökohtade kaotused, investeeringute kahanemised ja valitsuste tulude kahanemine.

    Nafta hinna langusest ja selle mõjust majandusele loe postimees.ee-st

  6. Lauri Laasi maandus prügilas

    Lauri Laasi ja Priit Toobal. Foto: Liis Treimann

    Jõustunud kriminaalkaristuse tõttu riigikogust lahkuma pidanud Lauri Laasi asus tööle Tallinna linnale kuuluvas ASis Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, kirjutab Äripäev.

    OLULIST

    • Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (varem Tallinna Prügila) nõukogu liige ning abilinnapeana Tallinnas jäätmemajandust kureeriv Arvo Sarapuu kinnitas, et Laasi töötab ettevõttes müügi- ja arendusjuhina. 

    • «See pole mingi «tiksuja» amet, vaid reaalne töö ning seetõttu ma hindan teda,» kiitis Sarapuu.

    Kriminaalkurjategija uuest tööst loe postimees.ee-st

  7. Ida-Viru keskhaiglas seoti vanem patsient randmetest voodi külge kinni

    Haiglavoodi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

    Ida-Virumaa keskhaiglas seoti möödunud nädala lõpus haiglasse ravile saabunud vana naine voodi külge kinni, kuna personali sõnul keeldus patsient vältimatu abi vastuvõtmisest.

    OLULIST

    • «Vanaema ütles, et on siin elus palju üle elanud, aga sellist kohtlemist pole isegi sõja ajal olnud. Ta küsis minult, pisar silmis, et mis ta küll teinud on, et ta kinni seoti, kas ta on vang.»

    • «Mu vanaema on täiesti adekvaatne inimene, mitte märatsev hull psühhiaatriahaiglas,» rõhutas lapselaps.

    Tülist Ida-Virumaa keskhaiglas loe postimees.ee-st

  8. Kolmekümne joobes sohvri auto pandi sundmüüki

    Kohtuhaamer. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

    Eelmise aasta jooksul konfiskeeriti Lõuna-Eestis roolijoodikutelt kokku 30 sõidukit. Automarkidest on statistika järgi enim ära võetud Opeleid.

    OLULIST

    • Sõiduki konfiskeerimine kriminaalasja raames on põhikaristusele lisanduv mõjutusvahend ning selle kohaldamist taotleb reeglina prokuratuur juhul kui inimene tabatakse korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt joobes olekus.

    • Kohus konfiskeerib sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi ning sõiduk pannakse müüki. Sellest saadud tulu läheb riigikassasse.

    Roolijoodikute autode müügist loe postimees.ee-st

  9. Viktoria Ladõnskaja: kas ja kes tahab lõimumist?

    Viktoria Ladõnskaja. Foto: Tairo Lutter

    Aastaid on räägitud, et eestlased ja Vene kogukond elavad erinevates inforuumides, mis eksisteerivad justkui paralleelmaailmades. Osaliselt oli just see 2007. ja 2009. aasta kogukondadevaheliste kriiside põhjuseks. Kas te olete lõimumistulemusega rahul? Mina ei ole rahul. Toon reaalse näite, kus integratsioon põrkab vastu poliitilist seina, kirjutab riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja (IRL).

    OLULIST

    • «Vajame tõhusat lõimumist, mille sisu on, et üks ühiskonna osa tunneb ennast väärikalt ja teine saamoodi. Selle tagajärjel on tugevam ka riik. Loogiline, eks?»

    • «Kui probleemi lahendus ei ole kohaliku võimu huvides, aga eesti ühiskond on veendumusel, et Narva venelased niikuinii eesti keelt ei õpi, siis ei jõuagi me kuhugi.»

    Viktoria Ladõnskaja lugu Narvast, venelastest ja lõimumisest loe postimees.ee-st

  10. Fotod: Nõmme elanikud lükkasid oma kodukoha ise lumest puhtaks

    Lumekoristuse talgud Nõmmel. Foto: Erakogu

    Kolmapäeva õhtul korraldasid Nõmme elanikud lumekoristustalgud ja lükkasid labidatega oma kodukoha tänavad ise lumest puhtaks. Ürituse eestvedaja Kristina Siimanni sõnul ajendas teda sotsiaalmeedias üleskutset tegema Nõmme keskuse juures lumepudrus ukerdanud pisarais vanaproua, keda ta eelneval päeval aidanud oli.

    OLULIST

    • Kohal oli ka Nõmme elanik, riigikogu liige Rainer Vakra (SDE), kes kirjutas hiljem Facebookis: «Talvine «TEEME ÄRA» Nõmme moodi! Aitäh kõigile tegijatele ja eriti muidugi eestvedajale Kristina Siimannile.»

    • «Mäletan, et see lumepudru külmus eelmisel talvel mingi hetk ära ja siis oli täiesti võimatu jalgsi käia, sest pind oli libe ja konarlik. Seda ma kartsingi, et kogu see Nõmme keskuse ümbrus külmub nüüdki ära,»

    Nõmme lumekoristustalgutest loe postimees.ee-st

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles