Kaitseministeerium soovib muuta mitut seadust selleks, et edaspidi saaks distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi saata karistust kandma politsei arestimajadesse. Viimastel aastatel pole ajateenijaid saanud arestiga karistada, kuna neid pole lihtsalt kuskil hoida. Vajadus aresti määramiseks aga on.
Kaitseministeerium on esitanud rahandus-, sise- ja justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Selle kohaselt soovib kaitseministeerium muuta neid seadusi selleks, et distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased hakkaksid edaspidi karistust kandma politsei- ja piirivalveameti arestimajades.
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt saab kaitseväelasi karistada noomituse, distsiplinaartoimkonna, distsiplinaararesti, rahatrahvi, palga vähendamise, Kaitseväe teenetemärgi äravõtmise või tegevteenistusest vabastamisega. Distsiplinaararesti ehk aresti saab määrata kuni 14 ööpäevaks raske ja korduva distsipliinirikkumise eest rahuaja ametikoha asutuse juht, kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem.
Ministeerium toob esile, et praktikas määratakse aasta jooksul arest keskmiselt 100-150 kaitseväelasele, kellest valdava osa moodustavad ajateenijad. Tegevväelasi karistatakse arestiga harva, kuna erinevalt ajateenijatest on tegevväelaste puhul teised distsiplinaarkaristused, nagu näiteks rahatrahv, arestist mõjusamad.
Peamiselt karistatakse kaitseväelasi arestiga alkoholi või narkootikumide omamise ja tarbimise eest ning omavolilise teenistusest puudumise eest, mis ei too kaasa kriminaalvastutust. Ka karistatakse arestiga kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise, väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise ning korduva mitteallumise eest, seisab väljatöötamiskavatsuses.
Vangistusseaduse kohaselt toimub ajateenijale määratud aresti kandmine väeüksuse arestimajas.
Aastatel 1992-2002 valvasid väeüksuste arestimajasid sama väeosa tegevväelastest ja ajateenijatest moodustatud vahtkonnad. Kuna ööpäevaringne arvukate vaht- ja toimkondade mehitamine ajateenijatega hoidis neid eemal ajateenistuse tegelikust eesmärgist - sõjaväelisest väljaõppest, hakkasid alates 2003. aastast arestimaju valvama kaitseliitlastest valvurid.
2012. aastal asus justiitsministeerium seisukohale, et kinnipeetute valve on selline avaliku võimu teostamise ülesanne, mida ei saa anda üle eraõiguslikus suhtes oleva isiku, sealhulgas Kaitseliidu valvuri, pädevusse. Kaitseväeteenistuse seaduse uus versioon ei loe enam ajateenistust ning reservteenistust avaliku teenistuse osaks, seega ei ole ajateenijail ja reservväelastel teenistuse ajal vahetut avaliku võimu teostamise õigust. Seega saab käesoleval ajal kaitseväes aresti määrata ja riiklikku sundi kohaldada vaid tegevväelane. Seetõttu lõpetati Kaitseliidus töölepingu alusel töötavate valvurite kasutamine arestimajade valvamisel.
«Arestimajade valve puudumise tõttu ei ole 2014-2015 distsiplinaararesti määratud, kuigi vajadus selleks on olemas,» kirjutab kaitseministeerium.
Ministeerium toob esile, et muudatusega tõuseks vähesel määral politsei- ja piirivalveameti töökoormus. «Kavandatava eelnõu rakendamisel suureneb aastas politsei arestimajades kinnipeetavate isikute arv umbes 100 inimese võrra, mis ei ole oluline suurenemine, sest aastas peetakse politsei arestimajades kinni 15 000 – 20 000 isikut,» seisab dokumendis.
Praegu on kaitseväes kasutuses kaks väeüksuse arestimaja - Kuperjanovi jalaväepataljonis Võrus ja Viru jalaväepataljonis Jõhvis, neist nõuetele vastab vaid Viru jalaväepataljoni arestimaja.
Kaitseministeerium märgib, et sõjaväepolitsei analüüsis võimalust kaitseväe keskse arestimaja ehitamiseks, kuhu saaks suunata aresti kandma kõikide väeosade kaitseväelased. Selle hinnaks kujunes analüüsi kohaselt vähemalt 1,05 miljonit eurot. Ka tuleks keskarestimaja aastaringseks käigushoidmiseks luua täiendavalt ühe arestimaja ülema ja viie arestimaja valvuri ametikohad. Nende palkadeks kuluks aastas kokku 173 900 eurot.
Kaitseministeerium peab probleemi parimaks lahendiks seadusemuudatust, mille kohaselt kannaks kaitseväelane distsiplinaararesti edaspidi politsei arestimajas.
Ministeeriumi hinnangul oleks selle variandi plussideks minimaalsed kulud, sest eelkõige lisanduvad kulud kinnipeetavate transpordile ja politsei arestimajas hoidmise kulu hüvitamisele ning riigi ressursside kasutamine oleks seega optimaalne. Ka on politseil vajalik võimekus olemas ning sellega ei kaasne olulist töökoormuse suurenemist.
Kaitseministeerium märgib, et siseministeeriumi poolt tehtud arvutuste kohaselt on ühe arestimajas kinnipeetava ööpäevaseks kuluks 65 eurot. Keskmiselt suunataks aastas politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast keskmiselt seitsmeks päevaks. Seega oleks tekkiv kulu umbes 45 500 eurot aastas.
Selleks, et edaspidi saaks kaitseväelased distsiplinaararesti edaspidi kanda politsei arestimajas, on kaitseministeeriumi hinnangul vaja muuta kaitseväeteenistuse seadust, vangistusseadust ja väärteomenetluse seadustikku ning siseministri ning kaitseministri määrust.