Riigikogus esmaspäeval algavad vaidlused peavad selgitama nii teisipäeval teisele lugemisele jõudvate kooseluseaduse rakendusaktide saatuse kui ka selle, kuidas tõlgendatakse parlamendi töökorda.
Riigikogul tõotab esmaspäeval tulla kirglik tööpäev
24. jaanuar 2016, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Protseduuriline segadus sai alguse õiguskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi allkirjastatud protokollist, millest selgub, justkui oleks komisjon juba detsembri keskel teinud konsensusliku otsuse saata eelnõu 26. jaanuaril riigikogu ette, teha seal ettepanek teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia 28. jaanuaril läbi eelnõu viimane lugemine.
Opositsioonisaadikud väidavad aga, et selle kohta, kas riigikogu peaks teise lugemise lõpetama ehk saatma eelnõu lõpphääletusele, ei võtnud komisjon seisukohta ning seega on protokoll ekslik. Opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juht Martin Helme on süüdistanud Pikhofi lausa võltsimises.
Pikhof ütles Postimehele, et asjaolu, et komisjon on otsustanud kolmanda lugemise kuupäeva, eeldab juba iseenesest teise lugemise lõpetamist. Ta viitas ka, et protokoll saadeti komisjoni liikmetele juba 17. detsembril ja ühtegi märkust selle kohta ei laekunud.
Selle üle, kas komisjon ikka on kooseluseaduse rakendusaktide teise lugemise lõpetamist või katkestamist hääletanud, tekkis vaidlus õiguskomisjoni neljapäevasel istungil.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande järgi tuleb iseseisvaid menetluslikke otsuseid puudutavad ettepanekud eraldi läbi hääletada. Nii peab komisjonis toimuma eraldi hääletus selle üle, millal panna eelnõu suure saali päevakorda, ja selle üle, kas eelnõu teine lugemine lõpetada või mitte.
«Mina ja mitmed teised õiguskomisjoni liikmed ei suutnud sellist hääletust meenutada,» ütles keskerakondlane Toomas Vitsut, kelle ettepanekul toimus komisjonis neljapäeval uus hääletus küsimuse üle, kas eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada.
Kuna hääletus lõppes tulemusega 5:5, ei leidnud ettepanek toetust. Teise lugemise lõpetamist toetasid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu olid Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna, Vabaerakonna ning EKRE saadikud.
Pikhof märkis, et kuna hääled jagunesid võrdselt, oli see nullhääletus. «Kui nullhääletuse põhjal riigikogus teise lugemise arutelu pidada, peame olema seisukohal, et komisjon ei ole esitanud ettepanekut teine lugemine lõpetada ega see katkestada. Sellisel juhul lähtume riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning menetlusse on jõudnud eelnõu, millele komisjon ei ole esitanud ettepanekut lõpetamiseks ega katkestamiseks,» ütles ta.
«Lühidalt tähendaks see omakorda, et lõpuks hääletaks riigikogu sellises olukorras teise lugemise lõpetamise poolt. See on normaalne menetluse kulg. Kui mõni fraktsioon esitab aga teise lugemise katkestamise ettepaneku, siis hääletatakse seda ettepanekut,» lausus ta.
Samas selgitavad riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarid neljapäevasel istungil juhtunut teistmoodi: esiteks peab komisjon igal juhul tegema teisel lugemisel täiskogule ettepaneku, kas teine lugemine lõpetada või katkestada.
Teiseks ütleb seadus, et komisjon võtab oma otsused vastu poolthäälte enamusega. Võrdse häältearvu korral sõltub riigikogule tehtav ettepanek seega hääletusele pandava küsimuse sõnastusest ehk sellest, kas komisjon hääletab teise lugemise lõpetamise või katkestamise üle, nendivad kodu- ja töökorra seaduse kommentaaride autorid. Kui hääletusel on küsimus teise lugemise lõpetamisest ja tulemus jääb viiki, tähendab see, et komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine katkestada.
Sama loogika kehtib ka riigikogu suure saali hääletustel. Tõe huvides tuleb meenutada, et riigikogu töös on ette tulnud, et komisjon on jätnud ettepaneku täiskogule tegemata, kuid see on erand, mitte reegel.
Komisjoni otsus on oluline seetõttu, et katkestamisettepaneku üle riigikogu suures saalis hääletust enam ei toimu, eelnõu läheb automaatselt tagasi komisjoni ja kulub vähemalt paar nädalat, enne kui riigikogu saab hakata seda uuesti arutama. Eelnõule määratakse arutelu katkestamise järel uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, misjärel peab komisjon muudatused läbi arutama ja saatma eelnõu teise lugemise jätkamiseks taas suurde saali.
Õiguskomisjoni mitu liiget on avaldanud arvamust, et komisjon võib esmaspäeval pärast viimaste muudatusettepanekute läbiarutamist korraldada ettepaneku üle uue hääletuse ning seekord küsimuses, kas teine lugemine katkestada. Kui uus hääletus lõpeb taas tulemusega 5:5, tähendaks see seaduse kommentaaride järgi ettepanekut eelnõu teine lugemine lõpetada, mis lubaks saata selle viimasele lugemisele.
Sel juhul peab täiskogu olema valmis eelnõu saatuse üle hääletama, sest suure tõenäosusega taotleb mõni opositsioonifraktsioon ikkagi arutelu katkestamist.
Vaidlusi on riigikogu suures saalis oodata juba pärastlõunal, kui kinnitamisele läheb täiskogu töönädala päevakord. Opositsioonisaadikud, kes palusid reedel riigikogu juhatusele saadetud pöördumises kooseluseaduse rakendusaktide arutelu nädala päevakorrast välja jätta, teevad sama ettepaneku teisipäevase istungi alguses.
Päevakorra kohta on erimeelsusi veel ka riigikogu juhatuses, kes arutab olukorda esmaspäeva hommikul.