Koort: Eesti pole kindlasti terroristide sihtmärk number 1

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
26. jaanuar 2016 18:09
Erkki Koort | FOTO: Liis Treimann

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul ei pea Eesti elanikud muretsema Europoli juhi Rob Wainwrighti avalduse pärast, et terroriorganisatsioon ISIS on võtnud sihtmärgiks Euroopa ning kindlasti pole Eesti terroristide sihtmärk number 1.

«Eesti ohutase ei ole tõusnud ja pole põhjust muretseda. Küll aga me jälgime tähelepanelikult, mis toimub meie lähiregioonis, näiteks Soomes ja Rootsis, kus on eri hetkedel ohutaset tõstetud,» ütles Koort Postimehele.

Koorti sõnul vastab Interpoli juhi avaldus kindlasti tõele, aga see ei tähenda et kõik Euroopa Liidu kodanikud on koheselt ohus.

«See puudutab teatud kohti Euroopa Liidus, eelkõige Pariisi, Londonit, Berliini või Brüsselit. Need on kohad, mis terroristidele erilist huvi pakuvad. Väiksemaid kohti lihtsalt ei teata õnneks nii hästi. Kui küsida keskmiselt eestlaselt mõne Hispaania väikelinna kohta, siis ta vaevalt ta selle kohta teab. Nii on ka Eestiga. Kuigi meile tundub, et kõik teavad Eestit ja kõiki häid asju, mida Eesti on maailmale andnud, siis tegelikult see ei ole nii. Ka Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ei tsiteerinud Tallinnas peetud kõnes Eesti luuletajaid seetõttu, et ta on neid isiklikult lugenud, vaid keegi tegi selle jaoks tööd. Nii on ka erinevate terroriorganisatsioonidega. Eesti üks kaitse on selgelt meie väiksus,» rääkis Koort.

Investeeringuid terrorismivastasesse valmisolekusse tuleb jätkata

Samas ei tohi Eesti asekantsleri sõnul lasta end uinutada ning praegune ohutase ei tähenda seda, et Eesti ei peaks tegema ettevalmistus ründe tõrjumiseks või ei peaks tegema igapäevast tööd võimalike rünnakute avastamiseks.

«Igal juhul tuleb arvestada sellega, et Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige ning me oleme osalenud mitmetes terrorismivastastes koalitsioonides. Oma võimete ja tegevuste planeerimist tuleb jätkata, olgu see siis eriüksuste varustus, tehnilised võimalused rünnete tõrjumiseks või kasvõi helikopterid ja kiirkaatrid,» rääkis Koort.

Ta lisas, et oluline on ka investeerimine inimestesse. «Fakt on see, et tänava pealt tulnud inimene ei oleks lahendanud Liibanoni pantvangikriisi, ometi on Eestis inimesed, kes selle kriisi lahendasid. Neid inimesi koolitatakse aastaid kui mitte kümneid aastaid. See kõik maksab ja ei ole mitte odav,» nentis ta.

Koort märkis, et Eestis elavad erinevad kogukonnad ei ole seda tüüpi, et neil võiks olla väga palju kontakte ISISega. Samas möönis ta, et üksikuid juhtumeid tuleb ette, näiteks on kaitsepolitsei andmetel läinud Eestist Süüriasse ISISe poolele sõdima vähemalt kaks inimest ning jaanuaris mõistis Harju maakohus terrorismi toetamises süüdi kaks Eesti elanikku. «Eks üksikuid juhtumeid tuleb ikka ette, kuid kaitsepolitsei teeb kõik endast oleneva, et need inimesed oleksid riigile teada ja nende tegevus kontrollitud,» sõnas Koort.

Ka kaitsepolitsei ei näe põhjust muretsemiseks

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul ei ole Eestil põhjust Interpoli juhi sõnade pärast liigselt muretseda.

«Paraku on juba uus tavapärasus, et Daesh (ISISe araabiakeelne nimetus – toim.) ohustab Euroopa julgeolekut. Küll ei peaks Eesti siin kuidagi eriliselt muretsema, vaid jätkama igapäevast tööd terroriohtude ennetamisel ja tõkestamisel. Ja seda kaitsepolitsei ka kindlasti teeb,» ütles Puusepp.

Eesti rakendas täiendavaid meetmeid Pariisi terrorirünnakute järel

Novembris pariisi terrorirünnakute järel siseministeeriumis erakorraliselt kogunenud terrorismivastane nõukogu tegi mitu ettepanekut terrorismivastase tegevuse tõhustamiseks Eestis. Muu hulgas leidis nõukogu, et sadamates tuleks rakendada turvakontrolli, seadustes eristada täpsemalt vihakuriteod ning tagada politseile ligipääs majutusasutuste kasutajate registrile.

Euroopa Liidu politseiameti Europoli juht Rob Wainwright ütles eile, et sunniitlik äärmusrühmitus ISIS on loonud võimekuse globaalsete rünnakute korraldamiseks ning võtab Pariisi terroriaktide järel ka edaspidi sihikule Euroopa.

Europoli raport, mille avaldamine langes kokku uue terroritõrje keskuse avamisega Haagis, näitab, kuidas ISIS on arendanud uue võimekuse ulatuslike rünnakute korraldamiseks kogu maailmas erilise fookusega Euroopal, ütles Wainwright.

Euroopa Liit avas eile uue terroritõrjekeskuse, mis hakkab koordineerima võitlust vägivaldse äärmuslusega. Wainwright ütles, et Haagis avatud keskuses hakkab tööle 40-50 terroritõrje eksperti. Keskus hakkab tegelema infovahetuse, võõrvõitlejate rahastamise ja relvastamise allikate otsimise ning liikmesmaade abistamisega terrorismijuurdlustes.

Wainwright ütles, et Iraagis ja Süürias on islamivõitlejatega ühinenud üle 5000 ELi liikmesriikide kodaniku, kellest paljud on juba koju naasnud. «Praegused ohud nõuavad ELilt jõulist vastust,» rõhutas Europoli juht.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL