Notar sõlmis Haapsalu veidrikuga küsitava tehingu

Kuigi kohalik notar ei olnud nõus Haapsalu kesklinnas Karja tänaval asuvat maja vana mehe sugulaste nimele kirjutama, kaheldes tolle teo- ja otsustusvõimes, sai tehing ühe Eesti notari juures siiski sõlmitud. Foto: Ivar Soopan / Lääne Elu

Üks Eesti notaritest tegi seda, mida Haapsalu notarite südame­tunnistus ei lubanud – nimelt tehingu 83-aastase mehega, kes väidetavalt ei saanud tehingu sisust ega eesmärgist aru.

Lugu ise hargnes juba mullu suvel, kui sugulased sõidutasid Haapsalu rahva seas oma veidruste ja suitsunurumise tõttu tuntud vana mehe kaugemale notarisse. Seal kirjutati vara – kesklinnas asuv maja ja korter – sugulaste nimele. Seda selleks, et mõni kelm ette ei jõuaks ega vara välja petaks. Viimasel ajal meedias olnud lood vanurite nn sõbrast Liis Haavelist on kõigil silme ees.

Kuigi sugulaste soov vara enda nimele saada ei pruukinud olla pahatahtlik, on lool olemas hämaram pool: seadus ei luba kinnitada tehingut, kus üheks pooleks on teo- või otsusevõimetu isik. Fakt on ka see, et mehe otsusevõimetuses on veendunud nii kohalikud elanikud kui ka notarid.

Seega võis vanahärra sõidutamine kaugele notari juurde olla sugulaste plaanitsetud samm kinnisvara endale saamiseks.

Sugulase Andres Juurmaa väitel ei läinud nad tehingut kaugemale tegema sugugi kohaliku arvamuse eest põgenemiseks. «Me proovisime ka Haapsalus, aga seal öeldi ära,» selgitas Juurmaa, kes polnud koos teise sugulase Jaan Koplikuga sugugi kindel, et mujal tehing tehtud saab.

Uus notar kontrollinud tema sõnul koguni mitu korda, kas vana mees on teo- ja otsusevõimeline ning teadnud ka seda, et tema Haapsalu ametikaaslased olid enne tehingust keeldunud.

Vürtsi lisab juhtunule aga see, et tehingu kinnitanud notari nime ei soovi sugulased öelda. Pärnu maakohtu kinnistusosakonnast öeldi, et see, kas tehingu kinnitanud notari nimi avaldatakse või mitte, otsustatakse järgmisel nädalal. Samas tunnistas justiitsministeerium tavakodanikule uskumatut asja: inimese otsusevõime selgitamine ongi keeruline, mistõttu võib üks notar arvata üht-, teine teistmoodi.

Ka Haapsalu notari Marka Kiiveri sõnul on notaritel raske määrata kliendi teo- ja otsusevõimet, sest selleks pole neil ei meditsiinilist haridust ega ka kindlaid protseduure. «Veendume kliendi teo- ja otsusevõimes ju ainult kliendiga vesteldes. Ent tihti jääb vestlusest väheks.»

Nii Kiiver kui teine Haapsalu notar Eha Naudi poleks aga seda tehingut lubanud teha. Kiiver tunnistab otsesõnu: «Olen keeldunud, keeldun praegu ning keelduksin ka edaspidi tegemast tehinguid Haapsalu linna ühe sümboli [...].»

Et Haapsalu on väike koht, saavad notarid tema sõnul juba teadlikult selliste klientidega vestelda ja nende tahtes veenduda ning vajadusel ka tehingutest keelduda. «Ka see ei ole üllatav, et kliente veetakse mööda Eesti notareid, kes konkreetseid isikuid ei tunne. Kui asi puudutab maist varandust, ei ole inimeste leidlikkusel piire,» tõdes Kiiver.

Samas vastutab iga notar oma tegude eest ja teisalt on notari käed ka seotud. «Me ei saa ju kolleegile notarile väljastada delikaatset infot mõne kliendi vaimse seisundi ja arusaamade kohta,» selgitas Kiiver.

Tema sõnul saaks selliseid inimesi kaitsta kõige paremini kohalik omavalitsus, mis siis, et teha tuleks ehk nii mõnigi ebapopulaarne otsus.

Haapsalu linnavalitsuse ametnikud on tunnistanud, et tehing nimetatud mehega ei ole õige asi. Teovõimetuks tunnistamist pole sugulased aga taotlenud: mees saab igapäevase eluga hakkama.

Notarite koja hinnangul oleks selliste juhtumite lahenduseks just omakasupüüdmatu eestkostja määramine: sel juhul võinuks selline tehing olemata jääda. Selgub, et Haapsalu linn on vanahärrale otsinud eestkostjat, aga pole kedagi, kes seda teha tahaks.

Notarite koja juristi Maiu Merisalu sõnul võib Haapsalu notarite tähelepanek olla täiesti õige, sest neil oli rohkem infot Haapsalus elamise tõttu. Samas pole teises linnas tehingute tegemises midagi kahtlast ja seda ei saa ka notarid takistada.

Samuti ei ole sätestatud, et isiku kohta info saamiseks tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Seda vaatamata asjaolule, et võõra notari juurde võidakse minna just tegelikkuse varjamiseks. «Küll ei saa me kindlasti eitada, nagu poleks sotsiaalselt nõrgemate ärakasutamine Eestis probleem,» tunnistas Merisalu.

Nii saab notarite koda peaaegu iga päev mõnelt notarilt infot juhtumist, kus tehingu vormistamine on ära jäänud, sest üks pool ei saa tehinguga seotud asjaoludest aru.
Merisalu nõustus, et info eestkoste määramisest peaks kätte saama rahvastikuregistrist. «Kahjuks on need andmed tihti puudulikud ka nende inimeste osas, kellele on kohus eeskostja määranud. Mingeid nimekirju täiskasvanud inimestest, kes iseseisvalt tehinguid teha ei saa, ei peeta,» nentis ta.

Haapsalu vanahärra nimi on toimetusele teada

Kommentaarid

Kas tehingu kinnitanud notar rikkus reeglit?

Kaidi Lippus,

justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse nõunik:

Kõiki asjaolusid teadmata ei saa võtta seisukohta, kas notar oleks pidanud keelduma tehingu tõestamisest, kui eelnevalt on teine notar seda teinud. Järelevalvega tuleks selgitada, kas tehingu tõestanud notar teadis või oleks pidanud teadma, et osalejal pole tehingu tegemiseks vajalikku otsusevõimet, kas notarite kojale oli osaleja otsusevõime kohta esitatud teateid, kas notar kontrollis neid teateid. Notar peab tehingust keeldumist alati sisuliselt põhjendama. Kohaliku notari tõdemus, et ta ei pea tehingu tõestamist õigeks, ei ole piisav.

Notar saab ametitoimingu tegemisest keelduda vaid seaduses sätestatud põhjustel. Seadused, notarite koja otsused, eetikakoodeks jm kehtivad kõigile, kuid erinevad notarid võivad tajuda tõestamistoimingu käigus isiklikult tuvastatavaid asjaolusid erinevalt.

Miks ei olnud mehele määratud eestkostjat?

Eve Lemmsalu,

Haapsalu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja:

Haapsalu linnavalitsus on mehe elu ja käekäiguga kursis. Ta saab igapäevaeluga ise hakkama. Sel põhjusel pole linn eestkoste seadmiseks ega tema teovõime piiramiseks kohtusse pöördunud.

Oleme Haapsalu notaritega saavutanud kokkuleppe, et nad teavitavad sotsiaal- ja tervishoiuosakonda kinnisvaratehingutest juhul, kui neil on tekkinud küsimusi või kahtlusi tehingu osapoolte kohta.

See tehing tehti väidetavalt väljaspool Haapsalut ja sellest ei ole linnavalitsust teavitanud ei notar ega sugulased, mistõttu polnud linnavalitsusel kui eestkosteasutusel võimalust kaaluda, kas tehinguga on inimese õigusi ja huve rikutud.

Eestkosteasutus ei pea varalisi tehingud alati keelama. Peab andma oma hinnangu, kas kavatsetav tehing on endale asjast mitte alati adekvaatselt aru andva isiku huvides või mitte. 

Notari tegevuse kontroll

•    Paljud kaebused notari tegevuse peale esitatakse notarite kojale, eriti puudutab see ebaeetilise käitumise etteheiteid.
•    Justiitsministeerium on alates 2004. aastast avastanud 30 juhtumit, kus notar on reegleid rikkunud või mille puhul on jäänud kahtlus, et notar võib olla reegleid rikkunud.
•    Kui ministeeriumile esitatakse kaebus notari tegevuse peale, kaebus on loetav ja sisu arusaadav ning tegemist ei ole korduva samasisulise või ilmselgelt põhjendamatu kaebusega, asub ministeerium notari tegevuse õiguspärasust uurima.

Allikas: justiitsministeerium