Lucas: stereotüübid Ida-Euroopa kohta enam ei kehti

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vidin-Calafati raudtee- ja maanteesilla ehitus Bulgaaria ja Rumeenia vahel Doonau jõel.
Vidin-Calafati raudtee- ja maanteesilla ehitus Bulgaaria ja Rumeenia vahel Doonau jõel. Foto: Wikipedia.org

The Economisti ajakirjanik Edward Lucas kirjeldab, kuidas vanad stereotüübid Ida-Euroopa riikide kohta enam ei kehti ning ida-lääne asemel kipub uus eraldusjoon Euroopas käivat põhja-lõuna piiri mööda.

Lucas kirjutab The Economistis, et 2011. aastal pole varem kommunistliku režiimi tunda saanud Ida-Euroopa riigid enam sugugi väga erinevad oma läänenaabritest, kes omal ajal jäid õnnelikumale poole Raudset eesriiet.

Lucas soovitab vanad stereotüübid kappi riputada ning vaadata fakte. «Stereotüüp, et Ida-Euroopa valitsused on ebastabiilsed ja kaootilised, ei kehti.»

«Euroopa Liidu pikima ametisoleku ajaga valitsusjuhtide seas on aprillist 2005 peaministri ametit pidanud Andrus Ansip (teda löövad vaid Luksemburgi «igavene» peaminister Jean-Claude Juncker ja Hispaania valitsusjuht Jose Luis Rodriguez Zapatero). Poola peaminister Donald Tusk valitakse ilmselt 2011. aastal ametisse tagasi, mis teeb temast Poola lähiajaloo pikima ametiajaga valitsusjuhi,» kirjutab Lucas.

Ka korruptsiooni osas ei käi eraldusjoon Lucase sõnul mitte ida-lääne, vaid põhja-lõuna piiri mööda. «Eesti ja Sloveenia on korruptsioonivabaduse edetabelis Hispaaniast, Itaaliast ja Portugalist eespool ning peaaegu kõik endise Ida-Euroopa riigid saavad ses vallas paremini hakkama, kui Lääne-Euroopa riik Kreeka.»

Ka devalveerimistont paistab Lucase hinnangul olevat kadunud. «Poolat ootab ees investeerimisbuum ja elustandardi tõus, Eesti ühineb uuest aastast eurotsooniga, samal ajal kui Kreeka vireleb ohutsoonis.»

Samuti tekivad Lucase sõnul euroliidu raha toel Ida-Euroopasse üha uued kiirteed ja kiired raudteed, samuti avatakse 2011. aasta lõpus Rumeeniat ja Bulgaariat ühendav sild üle Doonau jõe, kohas, mis oli siiani üks Euroopa skandaalsemaid pudelikaelu.

Ka diplomaatilises plaanis pole Ida-Euroopa riigid enam marginaalses grupis. Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaaga sõbrustav Poola on sisse võtnud koha «suurte poiste» laua ääres, samas kui Hispaania koht seal on üha ebakindlamaks muutunud.

President Obama administratsioon korraldab 2011. aastal Läänemere regioonis oma seni suurima sõjalise õppuse, justkui rõhutades oma julgeolekukohustusi Poolale ja Balti riikidele.

Ning ka Ida-Euroopa sõltuvus Venemaa energiaressurssidest on vähenemas, Läti ja Leedu rajavad energiasilda Rootsiga. Kannustatuna Poolast ja Ungarist finantseerib Euroopa Liit gaasitorusid põhja-lõuna suunal, murdes Venemaa ida-läänesuunalist gaasimonopoli.

Lucase hinnangul on 2011. aasta lõpuks euroliidu idapoolsed uuemad liikmed parimas olukorras ja helgemate tulevikuväljavaadetega kui kunagi varem ajaloos. Lucas pakub nende riikide uueks ühisnimetajaks ACES (Ässad), mis oleks lühend sõnadest «Euroopa arenevad riigid» (Advancing countries of Europe).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles