Kui abielu jääb mingil põhjusel lahutamata, võib see järgmisest suhtest sündinud lastele tuua päris palju probleeme, sedastas kolmapäevane ETV saade «Pealtnägija». Eestis kannab fantoomisa perekonnanime paarsada last.
Pealtnägija: seadus sunnib lapsi leppima fantoomisaga
27. jaanuar 2016, 21:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saates rääkis oma loo 36-aastane eestlanna Veronika Jüssi, kes 2005. aastal abiellus Taanis Nigeeria kodanikuga, kuid nende abielu jäi ametlikult lahutamata. Hiljem on naine saanud kaks last, kelle isana on ta Eesti seaduse järgi pidanud sünnitunnistusele kandma nigeerlase, kellega naise lastel pole vähimatki pistmist.
Vähe sellest, et lastel on kohustuslikus korras nigeerlase perekonnanimi, võib nigeerlane, kelle praegusest asukohast pole Jüssil aimugi, tulla ja soovi korral lapsi endale nõuda. Samuti ei saa Jüssi, kes praegu oma kaht last üksi kasvatab, nõuda lastele nende tegelikelt isadelt elatist.
Jüssi rääkis, et 20-aastasena kolis ta elama Taani, kuna vanemaid tal polnud, tööd polnud ja Taanis oli võimalik töötada lapsehoidjana. Järgnesid ülikool ja töökoht Taanis. Ülikoolis kohtuski ta nigeerlase Henriga.
«See oli armumine, sügav tunne, otsustasime, et abiellume, et ta saaks Taani jääda,» rääkis naine. Kuid kooselu jäi sügavatest tunnetest hoolimata üürikeseks, kuna üksteise järel tabasid meest mitu ränka hoopi, mis mõjutasid mehe psüühikat. Järjest suri mitu mehe perekonnaliiget, tekkinud stress pani mehe aga kummaliselt käituma.
«Ma kaotasin töö ja sõpru tema käitumise tõttu,» nentis Veronika, miks kooselu kiiresti otsa sai. Paar algatas lahutuse.
Lahutus Taani moodi tähendab aga seda, et avaldusest kuni lahutuse tegeliku jõustumiseni peab mööduma vähemalt kuus kuud nn järelemõtlemisaega. Lahutusavaldus anti küll sisse - registreeriti nn separatsioon, kuid järelemõtlemiseks ette nähtud kuue kuu jooksul kadus nigeerlane naise juurest ja lahkus teadmata suunas. Ametlikult on nad siiani abielus.
Jüssi lõi tollal toimuvale käega ja läks eluga edasi. 2008. aastal sündis talle Eestis tütar, kelle isaks on briti kodanik. Kuid kui naine läks lapse sündi registreerima ja nime panema, tekkisid probleemid.
«Panin talle oma neiupõlve perekonnanime ja saime sünnitunnistuse, tulime koju. Kuid siis tuli telefonikõne, et kuulge, te olete ju abielus,» meenutas naine.
Enne 2014. aastat kehtis Eestis seadus, et abielu korral tuleb igal juhul, eranditega, panna lapse isaks emaks saanud naise abikaasa. Nii saigi Jüssi tütar sundkorras aafrikapärase perekonnanime ja sünnitunnistusele võõra mehe, kellega tal midagi pistmist pole.
Veronika võttis advokaadi ja pöördus kohtusse. Seadus ei luba aga põlvnemisvaidlustes midagi teha ilma pooli ära kuulamata – kohus ei saa nn valeisa sünnitunnistuselt eemalda ilma mehe seisukohta ära kuulamata. Nigeerlane Henri aga oli lahkunud teadmata suunas.
«Minult nõuti võimatut,» nentis Jüssi. Naine ja tema advokaat võtsid ühendust Taani politseiga, et püüda kadunud nigeerlase asukohta välja selgitada, kuid Taani politseil polnud sellist infot. Nigeeriasse päring saata tundus täiesti perspektiivitu.
Naine pakkus kohtule dna-testi, et tõestada – lapse isa on hoopis briti kodanik. Kuid kohus sellega ei nõustunud, kuna kõigepealt tuleb vaidlustada isadus ja seejärel viia läbi isaduse tuvastamine. Vaidlustamiseks on aga vaja kadunud nigeerlast.
Jüssi kaebas Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna vaidlus on põhimõtteline – kannatab laps, kes peab kandma võõra mehe võõrapärast perekonnanime, kellel on probleeme emaga reisimisel ja kelle pärisisa vastu ei saa esitada elatisnõuet. Pealegi, kui lapse ema peaks õnnetul kombel surema, mis saab sel juhul lapsest? Nigeerlasest valeisa saab ka taotleda Eestis elamisluba või viia laps Aafrikasse ja hiljem ka nõuda, et laps peaks teda üleval.
Kuid naine kaotas ka inimõiguste kohtus, kuna kohtu arvates ei olnud naine siiski kõiki võimalusi oma õiguste kaitseks ära kasutanud - «piltlikult öeldes ei ole ta piisavalt pikalt peaga vastu seina jooksnud, et saaks väita, nagu oleks kõik võimalused Eestis ära kasutatud,» sedastas kohtu seisukoha naise advokaat.
Mullu sündis Jüssil teine tütar, kelle isaks on Belize kodanik. Kuid sünnitunnistuse järgi on ka tema isa kadunud nigeerlane. Seadust 2014. aastal muudeti ja nüüd on põhimõtteliselt võimalik küll ka abielus olles lapse isaks keegi teine märkida, kuid Jüssi sõnul jäi neil takistuseks see, et tema teada pidi tegelik isa selleks Belizest Eestisse sõitma. Isa peab nimelt uue seaduse järgi lapse omaks võtma.
Kuigi Jüssi lugu räägib abielust välismaalasega, on tegelikult samasuguse probleemi ees ka need paarid, kes on jätnud Eestis abielu lahutamata. Perekonnaseisuameti hinnangul on Eestis oma paarsada last, kes peavad kandma sel põhjusel fantoomisa perekonnanime.