Kui võimuerakonnad tahavad anda riigikogu liikmetele taas õiguse kuuluda samal ajal ka linna- või vallavolikokku, siis opositsiooniline Vabaerakond pakub peibutuspartide probleemile teistsugust lahendust: jätta volikokku valitud rahvasaadikud automaatselt riigikogu kohast ilma.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel nimetas täna riigikogu menetlusse antud seadusemuudatusi peibutuspartide grillimise eelnõuks, mille eesmärk on lahendada Eestis aastaid kestnud olukord, kus riigikogu liikmed kandideerivad kohalikel valimistel, kuid valituks osutudes volikogus tööle ei hakka, sest ei soovi loobuda tööst parlamendis.
Keeld kuuluda samaaegselt nii riigikokku kui kohalikku volikokku on Eestis kehtinud veidi kauem kui 10 aastat. Vabaerakonna fraktsiooni sõnul on see kaasa toonud tulemused, mida keegi ei osanud alguses ette näha.
«Erakonnad avastasid, et neile on parema valimistulemuse saamiseks kasulik, et nimekad ja populaarsed riigikogu liikmed või ministrid korjaksid kohalikul valimisel hääli. Seda pandi tegema ka niisugused riigikogu liikmed, kes volikogus olla ei oleks tahtnud või suutnud,» märkis fraktsioon täna algatatud eelnõu seletuskirjas ja lisas, et seega muutus peibutuspardiks olemine tipp-poliitikuile sama hästi kui kohustuslikuks.
Kõige teravamalt ilmneb probleem suuremates linnades, eeskätt Tallinnas. Tallinna volikogu eelmises, 2009. aastal valitud koosseisus loobus volikokku minemast nii palju poliitikuid, et nelja-aastase perioodi lõpuks olid 79 saadikust 53 asendusliikmed. «Tallinnas on ühe nimekirjaliikme teisega asendamine kui proportsionaalse esindamise element muutunud iseenese vastandiks-karikatuuriks: volikogu enamus koosneb isikutest, keda ei saa sisuliselt nimetada sinna valituteks,» märkis Vabaerakonna fraktsioon.
Viimastel, 2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris 93 riigikogu liiget, kellest valituks osutus 60. Neist omakorda 58, lisaks veel 11 ministrit ei asunud valituks osutumisest hoolimata omavalitsustes aga tööle.
Opositsioonisaadikute sõnul tuleb ebanormaalsest olukorrast väljumiseks lahendusteid otsides esmalt mõttesse võimalus mitte lubada niisugustel pseudokandidaatidel üldse kandideerida. Samas on Eesti juristid nende sõnul harvaesineval üksmeelel, et põhiseaduse kohaselt ei saa valimistel kandideerimise õigust niivõrd oluliselt piirata.
Seetõttu pakkus Vabaerakond eelnõus välja lahenduse, mille kohaselt tühistab uus mandaat eelmise mandaadi. «Isik, kes on juba valitud rahvaesindajaks, aga kandideerib edukalt veel teise esinduskogu liikmeks, jääb oma eelmisest esinduskogu kohast ilma. Kui riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub riigikogu mandaat ja vastupidi,» märkisid saadikud seletuskirjas ja lisasid, et demokraatiale kahjuliku peibutuspartide institutsiooni likvideerimine aitaks parandada poliitilist kultuuri.
Riigikogu liikmed, kes tahavad toetada oma erakonnakaaslaste valimistulemust, võiksid Vabaerakonna saadikute hinnangul käia hoopis valijaid agiteerimas, nagu see on üldiselt teistes demokraatiates kombeks.
Koalitsioonierakonnad kavatsevad samas algatada ja loodavad veel sel poolaastal vastu võtta seadusemuudatuse, mis annaks riigikogu liikmetele võimaluse kuuluda samaaegselt ka linna- või vallavolikokku. «Muudatuse rakendumisel kaoks ära pikantne olukord kohalikel valimistel, mil räägitakse partidest ja teistest imeloomadest,» on põhiseaduskomisjoni kuuluv reformierakondlane Martin Kukk Postimehele öelnud.
Kehtiva piirangu tühistamist näeb ette ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu eelmisel kevadel sõlmitud koalitsioonilepe, kus ühtlasi lubatakse välistada riigikogu ja volikogu liikme ametikohal topelttasu saamine.
Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis tuleva aasta 15. oktoobril.