Hoolimata kinnitustest, et tsiviliseeritud maailma pindala augustis ei kahanenud, tegeleb maailm väljaspool Venemaad vargsi uute piirikividega harjumisega ja kohati juba kaunistamisega.
Ahto Lobjakas: Gruusia uued väravad
20. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmseim on see Gruusias, millest kunagi ei saa sama riiki, mis ta varem oli. Parlamendi esimees David Bakradze ütles kolmapäeval Brüsselis küll, et pingutused osseetide integreerimiseks jätkuvad, kuid kümme päeva varem oli Thbilisi allkirjastanud nõusoleku loobuda õigusest separatistide vastu jõudu kasutada. Iga suveräänse valitsuse esimene atribuut aga on jõu monopol oma territooriumil.
1. oktoobriks saabub Gruusiasse 230-liikmeline ELi vaatlusmissioon (kus kahe inimesega osaleb ka Eesti) ülesandega kontrollida olukorda Gruusias väljaspool Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat. Missiooniga saavutatakse (loodetavasti) Vene sõjaväelaste lahkumine Gruusiast eraldumata territooriumilt. Sisuliselt saab vaatlejaist seesama piirivalvemissioon, mida EL aastaid tervikliku Gruusia piiridele saata ei suutnud.
EL ise on paradoksaalselt Vene-Gruusia konfliktiga tegutsemisruumi juurde saanud. Ühendus on ainus Moskva poolt tunnustatud vahendaja. ELi vaatlejad saabuvad Gruusiasse seni Euroopa julgeolekut kureerinud Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) inimeste asemel. OSCEs jäi jutt sel nädalal pooleli, kui Venemaa keeldus vaatlejaid lubamast Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse.
Sisuliselt Venemaa väljakul mängiv EL peab siiski ettevaatlik olema, et temast ei saaks ajaloo silmis uute piirikivide legitimiseerijat. Kriisikohtumised võivad olla harjunud poliitikategemise viis ELi sees, lehmakauplemine Metsikus Idas on hoopis teine ooper. Pingete maandamise konstruktiivsed teosammud võivad viia hoopis mujale, kui Brüsselis arvatakse.
Piirid nihkuvad ka ELis. Prantslased ja sakslased trügivad välja seni Kaukaasiat ohjanud soomlased ja rootslased. Prantsuse teole – Medvedevi-Sarkozy plaanile – annab prantsuse näo kriisieriesindaja Pierre Morel. ELi vaatlejaid juhib sakslane Hansjörg Haber. Mõlemad räägivad soravat vene keelt. Idaeurooplaste järele nõudmine puudub.
Uut väravat vaatab ka NATO. Saksa ja Prantsuse ametnikud teavad ammu, et Gruusiale liikmesuse tegevusplaani ette nähtavas tulevikus ei anta. Londonis kohtusid see nädal alliansi kaitseministrid, kes arutasid ka Baltikumi kaitsmise probleeme. NATO läheb tagasi juurte juurde, selle hinnaks on ridade koondamine. Teiste sõnadega, Gruusia.
Ainsaks globaalseks konstandiks jääb USA, kes Moskvaga kompromisse ei otsi.