Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et Vaos elavat ja eesti keele ära õppinud Albaania perekonda ei saadeta Eestist välja ning loodetavasti leitakse võimalus, kuidas nad saaks Eestis elamisloa.
Rõivas: keegi ei saada Albaania perekonda Eestist välja (1)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
28. jaanuar 2016, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas täna Vaos elavast Albaania perekonnast, kellele PPA on korduvalt keeldunud asüüli andmast hoolimata sellest, et kodumaal kriminaalpolitseinikuna töötanud Almeni ja tema peret on seal ähvardatud ning ta on pidanud tagakiusamise tõttu vanglaski istuma. Humaanseid kaalutlusi Eesti seaduse järgi arvestada ei saa, nii ei lähe arvesse see, et pereisa on Eestis õppinud uue ameti ja käib tööl, kaks peretütart räägivad omavahel puhtas eesti keeles ning kolmas on Eestis sündinud.
«Ma olen täna paljude ametnikega vestelnud, mulle on kinnitatud, et seda perekonda pole keegi riigist välja saatmas,» ütles peaminister Rõivas valitsuse pressikonverentsil. Tema sõnul on praegu käimas menetlus, mis puudutab PPA otsust keelduda perele varjupaika andmast.
«See on väga spetsiifiline valdkond, kus on karmid regulatsioonid, aga minu hinnangul peab sellistes otsustes olema ruumi ka kaalutlusõiguseks, võimalus olusid arvestada,» avaldas peaminister arvamust.
Erandeid on alati olemas ja see paindlikkus on minu hinnangul vajalik ka Eesti seadustes. Hanno Pevkur
«Ma ei leia, et Eesti riik peaks olema suletud kõigile, kes tahaksid siin töötada ja perega elada. Kui inimesed on valmis omaks võtma eesti keelt ja eesti kultuuri, valmis siia panustama, siis peaksime neile avatud olema,» leidis Rõivas.
Vaja võib minna seadusemuudatust
Rõivas rääkis täna hommikul ka riigikogu põhiseaduskomisjoni juhi Kalle Laanetiga, et arutada, kas praegusesse seadusse oleks võimalik lisada punktid, mis võimaldaksid Eestil anda varjupaika ka humaansetel kaalutlustel. «Praegu on võimalused seaduses väga piiratud, ka PPA on leidnud, et siin võiks olla ka kaalutlusõigus,» ütles Rõivas.
«Minu meelest on meil ruumi ka selleks, et märksa rohkematele Ukrainast tulevatele inimestele varjupaika anda. Ma arvan, et kõik mõistavad, et Ukrainas on sõja tõttu väga oluliselt langenud elatustase, suurenenud tööpuudus. Meil peaks olema solidaarsust nendega rohkem kui seni,» ütles Rõivas ja lisas, et kindlasti tuleb leida lahendusi, mis võimaldaksid ka inimlikkusest lähtuvalt selliseid otsuseid teha.
Hakkab taotlema elamisluba
«Pereisa on kinnitanud ka Vao keskuse juhile, et ta hakkab taotlema elamisluba ka töötamiseks ja veel täna hommikul oli vestlus Vao keskuse juhi ja pereema vahel ja oli selge, et see pere taotleb elamisluba ka töötamise alusel. See loomulikult ei lõpeta rahvusvahelise kaitse menetlust,» rääkis siseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
Tema sõnul vaadatakse rahvusvahelise kaitse menetlus ka läbi. Kui võimalik, tehakse otsused koos.
Pevkur selgitas, et rahvusvaheline kaitse on spetsiifiline menetlus, mida PPA viib küll igapäevaselt läbi, kuid nende menetluste arv väike. Eesti saab selle raames anda inimestele kolme erinevat staatust: pagulased (selle puhul on esimene eeldus, et inimesed tulevad ebaturvalisest riigist, neid kiusatakse taga või tulevad sõjatsoonist), täiendav kaitse (need inimesed ei kvalifitseeru pagulasteks, kuid on alust arvata, et riigist väljasaatmise korral võidakse neid hakata piinama või surmanuhtlust kasutama või nad satuvad relvakonflikti piirkonda) ning ajutine kaitse (lühiajaline massiline sisseränne).
«Postimehes kirjeldatud juhtumi puhul see perekond taotles rahvusvahelist kaitset, mitte elamisluba välismaalase seaduse alusel. Siin tuleb vaadata, kas riigis, kust nad tulevad, on muret. Albaania puhul meil ei ole põhjust eeldada, et see oleks ebaturvaline riik. See on üks põhjus, miks PPA pole saanud anda kaitset selle alusel,» selgitas Pevkur.
Ka siseminister kinnitas, et kohtuvaidluse ajal Almeni perekonda Eestist välja ei saadeta.
«Mis puudutab laiemat pilti, siis kas Eestil võiks olla alus elamisloa andmiseks humaansetel kaalutlustel? Minu hinnangul võiks. Hakkasime eelmisel aastal seoses ukrainlastega uurima, mis teistes riikides toimub,» lisas Pevkur ja tõi mõned näited.
Soomes näiteks on võimalik humaansetel kaalutlustel anda elamisluba, kui sellest keeldumine põhjustab ebamõistlikke raskusi, mis on seotud inimese tervisega, sidemetega Soomes või osutub väljasaatmine talle liiga koormavaks.
«Küll aga tasub öelda, et selle alusel on elamislubasid antud väga vähe. See on väga erandlik menetlus,» lisas Pevkur.
Taanis on olemas sarnane menetlus. Elamisluba võib anda, kui välismaalasel on tõsine ravivajadus ja väljasaatmine võib isiku tervist kahjustada. Rootsis on märgitud, et elamisluba võib anda «erakordselt rõhuvatel asjaoludel».
«Rääkisin esmaspäeval hollandlastega. Nad omavad seda võimalust. Hollandis peab olema ministri otsus, mis tõendab seda, et see on väga erandlik menetlus, aga põhimõtteliselt on erandeid alati olemas ja see paindlikkus on minu hinnangul vajalik ka Eesti seadustes,» lisas Pevkur.
«Meie poolt on valmisolek see sõnastus põhiseaduskomisjoni viia. Ma usun, et me leiame mõistliku kompromissi, et ka Eesti õigussüsteemi tekiks võimalus taotleda elamisluba humaansetel kaalutlustel,» lisas Pevkur.