Talvel elab Piirisaarel umbes 30 inimest. Kuigi Tartu on vaid tunnikese kaugusel, sõltub sinna jõudmine jääoludest. Nii tulebki maailmast ära lõigatud maatükikesel loota vaid iseendale ja oma kogukonnale.
Video: elu talvisel Piirissaarel – poodi saab korra nädalas, arstile korra kuus
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
28. jaanuar 2016, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaare vallavanema Liina Miksi sõnul saab talvel saarele jääoludest sõltuvalt kas auto või hõljukiga. Vajadusel tuuakse hõljukiga kohale ka kõik eluks vajalik alates toidust lõpetades kord kuus saart külastava perearstiga.
Elu ääremaal
Paar aastat tagasi kirjutas Külli-Riin Tigasson Tallinnas elavate pensionäride raskest elust. Suurtes majades pole lifte ja vanakesed ei jaksa viiendale korrusele ronida. Linnatänavad on talviti libedad, kukkunut keegi üles ei aita ning elu on igav ja üksildane.
Piirisaares neid hädasid pole – libeda tänava kirumise asemel sõidetakse sellel mootorsaaniga. Tervise hoiab korras mõõdukas füüsiline töö ja vaimu teravdab raamatukogu ning garaažis nokitsemine. Ja kui ikkagi igav hakkab, võib alati naabrimehe juurest läbi astuda, et köögilaua taga maailma parandada.
Suurem osa talveks saarele jäänutest on juba väärikas eas. See on ka arusaadav, sest teenimisvõimalusi seal suurt pole. Aga teisest küljest on sellises paigas elamine täiskohaga töö, et mitte öelda elustiil. Tõeline, ehe ja linnast tulnu jaoks esiti ka ebamugav. Aga mida ütleb see asjaolu linnainimese kohta?