Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ülikoolid peavad võitlust ebaausate üliõpilastega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
IT-kolledži õppejõud Peeter Lorents arvab, et akadeemilise petturluse vastu ei võidelda piisavalt. | FOTO: Peeter Langovits

Kolmapäeval kirjutas Postimees Eesti ülikoolides tegutsevatest õppejõududest, kes ei kasuta enda promomisel kõige ausamaid võtteid. Kui õppejõudude ebaausus on uus nähtus, siis üliõpilaste akadeemilise petturlusega puutuvad ülikoolid pidevalt kokku. Võitlust peetakse kõikidel õppetasemetel, vahel ka kohtusaalides.

Kui varem oli nii, et pigem uuriti lähemalt lõputöid, siis nüüd on terasema vaatluse alla võetud ka väiksemaid kodutöid. Näiteks on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis (ÜTI) probleemiga kokku puutunud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse programmijuht Ragne Kõuts, kes on ühtlasi ka instituudi asejuhataja õppekorralduse alal.

Kõutsi hinnangul on vihasem võitlus akadeemilise petturluse vastu alanud viimastel aastatel. Tema sõnul on ÜTIs olnud viimase viie kuu jooksul mitu õppekomisjoni koosolekut, kuhu on aru andma kutsutud õpilased, keda kahtlustatakse plagieerimises.

«Võimalik, et õppejõud on ise teravdatud tähelepanuga, sest me oleme selle võtnud ekstra tähelepanu alla. Paarile õppejõule on ka linnuke kõrva siristanud, et tudengid teevad seda palju,» selgitas Kõuts võimalusi, kuidas petturlust avastatakse. Samuti on kasutusele võetud plagiaadituvastussüsteem KRATT, mis võrdleb tööd teiste andmebaasis olevate materjalidega.

Näiteks oli eelmisel kevadel lõputööde esitamise aegu ÜTIs kaks juhtumit, kus üliõpilase tööd olid akadeemilise petturluse seisukohalt probleemsed. Ühel juhul oli eelkaitsmisele saadetud töös eksitud seadustele viitamisega, mida Kõutsi sõnul ei saa päris loomevarguseks pidada, aga viitamise eksimuseks küll.

Teisel juhul oli selge, et tegu oli plagiaadiga, ning kaitsmisele seda tööd ei lastudki. «Tal jäi ülikool lõpetamata. Kui ta leiab, et ta tahab uue töö teha, siis tal on võimalik sel aastal lõpetada,» sõnas Kõuts.

«Eksmatrikuleerimist pole meie instituudis olnud. See õpilane (plagiaadiga vahele jäänud õpilane, keda ei lubatud kaitsmisele – toim) sai kirja F-i (mitterahuldava hinde) aine eest, kuhu ta oli juba registreerunud. Järeleksami tegemise võimalus on alati, aga kui tegu on akadeemilise petturlusega, siis alles semester hiljem,» lausus Kõuts. Õppeainesiseste tööde puhul on asi enamasti piirdunud dekaani noomitusega.

Kõutsi sõnul üritatakse asja esmalt lahendada õppejõu ja õpilase vahel, ent kui õppejõule näib, et tudeng ei saa oma eksimusest aru, on tal võimalik asi viia õppekomisjoni tasemele. Seal on mõlemal osapoolel võimalus anda selgitusi ning kui õpilane ei mõista endiselt probleemi sügavust, läheb asi juba valdkonna õppeprodekaani lauale.

Kõutsi hinnangul ei anna sedasorti tudengid endale ilmselt aru, et ülikoolist algab nende töökarjäär. «Kui alustada oma erialaseid kontakte sellega, et lasen teistel enda eest tööd ära teha või lihtsalt varastan, siis ei ole see hea lähtekoht, et sellel erialal edukalt tegutseda. Sellest ei saada väga hästi aru,» ütles Kõuts. «Ilmselt tundub, et ülikool on gümnaasiumi pikendus, kui rakendatakse sellist praktikat,» lisas ta.

Üllataval kombel ei saada sedasorti probleemidele piire pandud ülikooli esimeses astmes, sest on ka näiteid, kus plagiaadiga on vahele jäädud magistri- või lausa doktorikraadi tasemel. Jaanuari alguses toimus Tartu halduskohtus istung, kus arutati Ahto Järvela kaebust Tartu ülikooli suhtes, mis eksmatrikuleeris ta magistritööst avastatud plagiaadi pärast.

Järvela ise ei soovinud sellest pikemalt rääkida, sest ei pea vajalikuks sellised asju ajakirjanduses klaarida. TÜ õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri sõnul eksis Järvela oma magistritöös viitamisega.

«Akadeemilise petturlusega ei olnud tegu sugugi terve töö ulatuses, aga meie komisjon vaatas selle läbi ja leidis, et plagiaati on seal meile vastuvõtmatult palju. Eriti arvestades seda, et tegu on õigusteaduskonnaga ja siin ei tohiks selliseid asju juhtuda,» sõnas Ginter.

Ka tema hinnangul võetakse akadeemilise petturluse teemat aasta-aastalt aina tõsisemalt. «Suhtumine võib olla isegi sama nagu varem, aga sellele pööratakse rohkem tähelepanu. Plagiaadijuhtumeid on ajaloos igal pool omajagu olnud, aga arvata on, et kuna seni on sellele vähem tähelepanu pööratud, ei märgatud neid varem vast nii palju,» sõnas Ginter.

Paar aastat tagasi aitas Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõu Priit Pärnapuu vihje paljastada, et Eesti Maaülikoolis kaitstud Andres Menindi doktoritöö on tegelikult plagiaat, misjärel jäi autor doktorikraadist ilma.

Kuna Menind endal süüd ei näinud, kaebas ta asja samuti kohtusse, kuid tulutult, sest kohus tegi samuti otsuse tema kahjuks.

Mõni aasta tagasi ühes õppeaines 135 üliõpilast läbi kukutanud IT-kolledži õppejõud Peeter Lorents arvab, et akadeemilise petturluse avastamiseks ei tehta erilisi jõupingutusi.

Tema hinnangul võideldakse plagiaadiga veel endiselt liiga vähe. «Paistab, et üldlevinud vastuhakku petturluse pealetungile ei ole ja seda ei tunnetata Eestis ega maailmas. Mindud on seda veidrat teed, et kõik näivad ringpetturluses olevat: õppejõududel on mugavam mitte vastu sõdida, pigem isegi patsutada oma tudengitele põhjendamatult õlale, et küll te õpite ja küll te olete tublid,» sõnas Lorents.

«Üliõpilased, kes saavad sellist akadeemilist vahukoort, mida ei pea isegi närima, vaid mis nõrgub maitsvalt keeleselga pidi kurku, kiidavad muidugi seda õppejõudu ja kõik on rahul: administratsioon on rahul, et õppeedukus ei lange ja rahad tulevad. Selline veider ringmäng, ütleks ma, ja see on kahjuks üleilmne nähtus,» jätkas ta värvikalt.

Häda olevat selles, et ülikooliharidusele vaadatakse kui ärile, kus õppurid ostavad teenust ega tule teadmiste ja oskuste järele, vaid pigem ametliku dokumendi järele, mis annab neile mingisugusel tasandil eelise edasise karjääri tegemisel.

«Kujutan ette, et see võib viia kunagi välja sinna, et kuskil omavahelises mõminas võidakse öeldakse õppejõule: «Ah, mis sa, vanamees, mölised! Anna diplom kätte või veel parem, pane see posti!»,» sõnas Lorents. «Aga oleks absoluutselt vale öelda, et üldse ei ole selliseid õppureid, kes ei taha teadmisi ja kes pole nõus pingutama.»

Pettusejuhtumid

Akadeemilise petturluse tõttu on Tartu Ülikoolis 2013. aasta 1. septembrist alates eksmatrikuleeritud neli üliõpilast.

Tallinna Tehnikaülikoolis on viimase kolme aasta jooksul olnud vaid üks juhus, kus esines plagiaadikahtlus: kaitsmise tulemus tühistati ning sõltumatu komisjon, kes asja uuris, otsustas lubada töö uuesti kaitsmisele, kui puudused olid likvideeritud.

Tallinna ülikoolis on samal perioodil esinenud kuus eksmatrikuleerimisega lõppenud plagiaadijuhtumit.

Tagasi üles