Infoühiskond ja e-teenused peavad tõusma Eestis päevakorras kõrgemale ning omavalitsused peaksid koonduma ühiste IT hangete korraldamiseks, leiab sel nädalal IT kolledži rektori kohusetätjaks määratud infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik.
Viik: omavalitsused peaksid IT hangete jaoks koonduma
28. november 2010, 22:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie tegelik e-riigi väljakutse on seotud omavalitsuste võimekusega,» ütles Viik BNSile antud intervjuus. «Kui ma mõni aasta tagasi arvasin, et Eestis on viis-kuus omavalitsust, kes võiksid ja suudaksid iseseisvalt endale IT ülesannet püstitada, siis ma arvan, et praegusel hetkel on Eestis sellisteks omavalitsusteks ainult Tallinn ja Tartu.»
Ülejäänud omavalitsuste IT alane võimekus taandub Viigi hinnangul suuresti kodulehekülje disainiuuenduste ja töötajatele internetiga ühendatud ja tarkvaraga varustatud töökorras arvutite olemasolu tagamise tasemele. Samas oleme me Viigi sõnul olukorras, kus eeldame, et sedasama omavalitsuse e-teenust, mida pakub Tallinn, peab suutma pakkuda ka Ruhnu. «Omavalitsuste jaoks on minu hinnangul küll koos tellitud ja ühiselt arendatud IT lahendused ainus võimalus,» leidis Viik.
Viigi hinnangul ei ole praegu sellist omavalitsuste liitu, mis oleks võimeline infoühiskonna teenuste alal omavalitsusi ühtselt ja edasiviivalt esindama. «Meil on olemas regionaalminister, kes muu hulgas peaks olema, ja on ka olnud keskvalitsuse ja omavalitsuste vahelise e-liidese arendaja,» rääkis Viik. Siin tekib tema sõnul aga küsimus, kui kaugele keskvalitsus võib minna dikteerides omavalitsusele ülesandeid ja seda, kuidas neid ülesandeid ellu viia.
«Omavalitsused peaksid siin kindlasti keskvalitsusele pika sammu vastu astuma,» leidis Viik.
Viik nõustus, et ühishankeid võiksid korraldada ka teised riigiasutused, kuna seadusest tulenevalt on näiteks avalikele dokumendiregistritele ja asutuste veebilehtedele esitatavad nõuded kõigil ühesugused.
Praegu on Viigi sõnul IT teenuste arengu eest peavastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. «Kas see on õige koht või vale koht? 10 aastat tagasi otsustati, et riigikantselei ei ole hea koht ja peaministri lähedus ei ole hea koht,» rääkis Viik. Sel ajal peaministri nõunikuna töötanud Viik kinnitas, et ei kiitnud toona seda otsust heaks. «See oli tol hetkel selgelt otsus, mis oli koalitsioonipartnerite poolt peaministrile ette pandud,» nentis Viik.
Kuigi kõik majandus- ja kommunikatsiooniministrid on Viigi hinnangul üritanud teha midagi IT-teenuste arendamiseks, on neil ainult ühe ministrina kabinetis piirid ees. «Kindlasti ei ole neil võimekust koordineerida asju sellisel määral, kui peaministril või peaministribürool võiks olla.»
Viik kinnitas, et ei näe vajadust infoühiskonna- või innovatsiooniministri järele, kuid keegi, kes seda teemat õhus hoiab, võiks meil Viigi hinnangul olemas olla. «Reaalselt mõjutaks olukorda valitsuses läbiv poliitika ja distsipliin, mida nõuab koalitsioon tervikuna ja mille üle järelvalvet teostab peaminister,» leidis Viik.
Peaminister ei saa tema sõnul olla IT ülesannete peatellija, kuid peaminister sõnastab päevakorra ja määrab prioriteedid. «Infoühiskond ja e-teenused peavad tõusma Eestis päevakorras kõrgemale. Tõhusa riigisüsteemi loomiseks on IT lahendused ainuvõimalikud,» kinnitas Viik.