Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel ütles täna Eesti uue kümnendi väljakutseid käsitleval foorumil inimvaraga seonduvatest probleemidest rääkides, et Eestis on ära unustatud, kuidas anda kapitalismile enda nägu.
Kattel: Eesti peab andma kapitalismile vabaturu näo asemel oma näo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katteli sõnul on Eesti viimase 20 aasta arengus huvitav utoopiline paradoks – oleme nõus sellega, et isereguleeriv majanduskeskkond tagab rahvastiku säilimise ja taastootmise.
«Me pole tahtnudki luua sekkuvat riiki, mis tegeleks rahvastiku säilimise ja taastootmisega. Me oleme endale selga pannud nö kuldse hullusärgi,» lausus Kattel.
Katteli arvates on Eestis ära unustanud, kuidas anda enda kapitalismile ka enda nägu, sest igas riigis on kapitalism iselaadne.
«Meil ongi vaja anda Eesti kapitalismile mitte vabaturu isereguleeruv nägu, vaid enda nägu, mille elementideks on inimesed, kes siin elavad,» ütles ta.
Kattel lausus, et Eestis toimub kummaline vastandumine kapitali ja inimeste vahel ja eeldatakse, et isereguleeruv turg toob kapitali ja see siis omakorda muudab inimeste nägu.
«Täna samas on meil Euroopa madalaim tootlikkus, mis on tulnud läbi masinate, investeeringute, aga mitte läbi inimeste oskuste. Meil oleks vaja lõhkuda see, et kapital ja inimene vastanduvad,» väitis ta.
TTÜ professor lisas, et täna väljendub vastandumine näiteks maksusüsteemis – inimesele suunatud tegevused on kallid, kapitalile suunatud tegevused aga odavad.
Rainer Kattel loetles viis fundamentaalset valdkonda, kus inimvara osas on suured probleemid: meeste tervisekäitumine, ääremaastumine, ülikoolide taastootmine, muulaste temaatika ja hariduslik ebavõrdsus
«Venekeelse elanikkonna usaldus riigi vastu on madalam, samas on ka nende võimalused madalamad,» nentis ta. «Valusaks küsimuseks on ka ligipääs haridusele. Oleme situatsioonis, kus ääremaastumine ja muulaste tõrjumine ühiskonnast hakkavad ise end taastootma.»