Kehvade ilmade tõttu veninud viljakoristus muutis saagi tänavu eriti niiskeks. Ligi 70 protsenti põllumeestest kasutavad vilja loomasöödaks, kuid põllumajandusuuringute keskuse väitel ei tohi liigniiskuses olnud vilja loomadele mitte mingil juhul anda.
Harjumaal Rae vallas Pajupea külas 230 hektaril teravilja kasvatava Endel Albini sõnul läheb kogu tema tänavune viljasaak loomadele söödaks. Põllumeest vaevab sama mure mis paljusid tema ametikaaslasi.
Albini sõnul on vihmased ilmad muutnud põllud nii pehmeks, et ta sinna oma kahe miljoni kroonise kombainiga minna ei julge. «Kui tavaliselt on vili augusti lõpuks koristatud, siis praegu tuleb veel viis–kuus päeva tööd teha,» rääkis talunik.
Põllult koristatud oder on niiske ja tavapärasest kehvema kvaliteediga. Põllule jäänud vilja seisukord muutub iga päevaga. «Normaalne niiskuse protsent jääb 18–20 vahele, kuid minu odral on see 22–30 protsenti,» rääkis Albin.
Albin on teadlik, et soojad ja niisked ilmad tekitavad hallitusseente vohamiseks ideaalse keskkonna. Need toodavad aga mürgiseid mükotoksiine, mis muudavad viljast tehtud sööda loomadele ohtlikuks. Toksiinide sisalduse täpsemaks määramiseks laseb mees analüüsid võtta, samuti segab ta sööda sisse mükotoksiinide eraldajat.
Põllumajandusuuringute keskuse asedirektori Märt Nõgese sõnul on mükotoksiinide vastu kasutatavad preparaadid äärmiselt kallid ja nende toime kaheldav.
Nõges ütles, et mükotoksiinid on kõige kangemad looduslikud mürgid, mis üldse olemas. «Neid ei hävita enam termiline töötlemine, kuivatamine ega üldse miski,» lisas ta.
Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimeste tervisele. «Ma arvan, et toksiinid on ka üheks põhjuseks, miks Eesti piimakarja keskmine toodang on 7000 liitrit lehma kohta aastas, samas kui Soomes on see arv 8000,» rääkis Nõges.
Nõgese kinnitusel jääb ligi 70 protsenti Eesti teraviljast loomadele söödaks ning kui kaubavilja üle on kontroll, siis söödaks minevaga sageli vaeva ei nähta.
«2004. aastal määrasime riiklikus seireprogrammis kaubateraviljast mükotoksiine ja umbes 40 protsendis me neid ka leidsime,» rääkis Nõges. «Kõik teraviljapartiid, mis lähevad loomadele söödaks, tuleks üle kontrollida.»
Toksilisuse analüüs maksab põllumajandusuuringute keskuses ligi 250 krooni.
Mükotoksiinid
• Mükotoksiinid on looduslikud toksilised keemilised ühendid, mida toodavad hallitusseened.
• Mükotoksiinid võivad organismi sattumisel esile kutsuda mürgistusnähte, mida tuntakse mükotoksikooside nimetuse all.
• Laudaloomadel avaldab mükotoksiinidega saastunud loomasööt mõju kasvule, piima- ja munatoodangule, sigivusele ja immuunsüsteemile.
• Hallitusseen loomasöödas ei tähenda automaatselt mükotoksiinide olemasolu.
• Hallitusseene puudumine söödaproovis ei garanteeri mükotoksiinide puudumist, sest toksiin võib söödas püsida veel pikka aega pärast seda, kui hallitusseen on surnud.
Allikas: jõudluskontrolli keskus, Pilleriin Puskar