Eesti Draamateatri mängukavas on kaks Tartu seisukohast väga olulist lavastust. Üks neist on täiskasvanutele ja teine on lastele, esimene tuli vaatajate ette kaks aastat tagasi ja teine tuleb eeloleval pühapäeval.
Soome kirjaniku Tartu lastekrimka tuleb lavale
3. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madis Kõivu «Lõputus kohvijoomises» käib lõputu kohvijoomine parajasti valitsevast riigikorrast hoolimata Werneri kohvikus. See asub Tartu südalinnas, ülikooli peahoone lähedal.
Ohtlik mäng
Mika Keräneni kriminaalses loos «Varastatud oranž jalgratas» on vaatepunkt madalamal, lapse silmade ja südame kõrgusel. Alaealised meisterdetektiivid lahendavad leidlikult kuriteo, nii et belglasest professor, kes on põiganud Tartu omapärasesse Supilinna, saab oma ratta vargajõugu käest tagasi vaid paar päeva pärast vargust.
Keräneni samanimelise raamatu, mis ilmus aastal 2008, on lavastuseks seadnud Ingomar Vihmar.
«Lugu ise on väga lihtne, see on Astrid Lindgreni stiilis krimka, kus pätid lõpuks kätte saadakse. Aga see ei ole kõige olulisem,» ütles lavastaja. «Kõige olulisem on keskkond, kus lapsed elavad ja kus nad tunnevad ennast turvaliselt isegi sellises ohtlikus mängus nagu pättide tagaajamine.»
Nii peabki lavastaja varastatud jalgratta loos tähtsaimaks Supilinna õhustikku ja sealsete laste omavahelisi suhteid ning ridade vahelt kumavat sõprust ja soojust.
Keränen tunneb seda omapärast väikeste vanade puitmajadega linnaosa Emajõe ääres nagu oma viit varvast. Ta elas seal õige mitu aastat pärast seda, kui ta oli siirdunud Soomest Eestisse, et omandada kõrgharidus Tartus.
Seepärast on varastatud jalgratta loos – vähemalt raamatus – mitu Supilinna kohanime. Supilinlasele tundub oma elust tuttav mõni muugi asi, mida ta sarja «Eesti laste krimka» sarjas aastal 2008 ilmunud teoses märkab.
Salaselts Ramps
Paistab, et Keränenile meeldis ka endale oma esimene lastele suunatud lugemisvara: juba aasta pärast tuli trükist samas vaimus raamat, milles ajas põnevaid asju sama sõpruskond lapsi.
Mari, Reilika, Olav, Anton ja Sadu (buldog Matist rääkimata) ehk salaselts Ramps ajavad raamatus «Peidetud hõbedane aardelaegas» taga varandust, mis on maetud aastal 1944 sõjamürina saatel botaanikaaeda.
Nii nagu esimeses raamatus, on ka teises abi nutikusest. Sealjuures antakse mõista, et saladuste lahendamisel tõuseb teinekord tulu raamatukogust ja lugemisest üldse. Justkui möödaminnes tutvub lugeja botaanikaaia rikkuste ja sinimustvalge lipu ajalooga.
Ahjaa, just siinkohal tuli meelde, et Mika Keränen on soomlane. Ta ajab küll oma raamatutes laste ja supilinlaste ja eesti asja, aga ta ise on ju sündinud Helsingis 1973. aastal.
Lindgrenlik maailm
Seda hinnatavam on asjaolu, et Eesti Kultuurkapital tunnistas «Peidetud hõbedase aardelaeka» mulluseks parimaks eesti raamatuks. See ilmus nüüd sügise hakul ka Soomes, kusjuures tõlkijaks ei ole autor ise, vaid Kaisu Lahikainen, kes on muu hulgas vahendanud Jaan Krossi «Kolme katku vahel». Nii eestlane on Keränen juba!
Arvustajad on tähele pannud, et Supilinnas tegutseval salaseltsil on ühisjooni meisterdetektiiv Kalle Blomkvisti maailmaga, mille on loonud Astrid Lindgren. Mõlemas on lisaks põnevusele päikselist helgust.
Kuid Tartus haridus- ja teadusministeeriumi ametnikuna igapäevast leiba teeniv kirjanik ei saa midagi parata, et Supilinnal on tema fantaasiale lindgrenlik mõju.
See on kandunud ka oktoobris trükist tulnud sarja kolmandasse raamatusse «Vana roosa maja», milles leidub eelmistega võrreldes rohkem ühiskonnakriitikat. Tegevuse keskmes on kinnisvaraarenduses hävitamise alla sahkerdatud kultuuriloolise väärtusega hoone.
Juba on Keränenil mõtteis neljas lastekrimka, mis ilmub vahest alles ülejärgmisel aastal. Selles tuleb jutu muu hulgas Tartu maratonist ja Soome presidendist, kes sõidab Tartusse kepikõndima. Kusjuures ka Eestis on selles raamatus presidendiks naine. Kõige tähtsam on aga ikkagi Supilinna salaselts Ramps.
Ja kui läheb hästi, ei jää ka Eesti Draamateatri lavastus «Varastatud oranž jalgratas» üksi. «Vaatame, kuidas meil läheb,» ütles lavastaja Ingomar Vihmar. «Võib-olla tuleb kunagi järgki.»
Mika Keränen
• Mika Keränen on sündinud Helsingis 1973. aastal.
• 19-aastaselt hakkas Tartu Ülikoolis õppima eesti keelt ja kirjandust.
• Aastast 1997 kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse.
• Töötab Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumis.
• Abielus, kaks tütart.
• Avaldanud eesti keeles kolm lasteraamatut ja pseudonüümi Mihkel Kera all luulet, tõlkinud soome keelde eesti kirjandust.
Esietendus
• Eesti Draamateatri suures saalis esietendub 5. detsembril Mika Keräneni «Varastatud oranž jalgratas».
• Lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Liina Unt, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguse kujundaja Kaido Mikk, liikumisjuht Oksana Titova.
• Osades: Mari-Liis Lill, Marta Laan, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Roland Laos, Mihkel Kabel, Jüri Tiidus, Anti Reinthal või Tõnu Aav, Britta Vahur.