Süüteo toime pannud lapse vastutus võib suureneda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
30. jaanuar 2016 01:38
Vägivald, foto on illustreeriv. | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Süüteoennetuse nõukogu toetas neljapäeval peetud istungil ettepanekuid, millega tahetakse suurendada õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust toime pandud tegude eest.

See tähendab, et tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

«Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,» ütles justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm.

Süüteoennetuse nõukogu esimees justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele. «Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,» ütles Reinsalu. «Laste õigusrikkumistele reageerimisel ei ole kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest. Laste puhul me peame pingutama rohkem kui kulub trahvi välja kirjutamiseks.»

Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist.

Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab.

Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.

Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas.

Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, linnade liidu, maaomavalitsuste liidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, kirikute nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL