Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riigikohus pani vastutuse reisijatele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Patikal juhtunud avariis said inimesed vigastada. | FOTO: Martin Ilustrumm / Reporter.ee
Patikal juhtunud avariis said inimesed vigastada. | FOTO: Martin Ilustrumm / Reporter.ee

Neli inimest sai vigastada 2013. aasta 4. aprillil, kui Tallinna-Tartu maantee 19. kilomeetril Patikal sattusid liiklusõnnetusse reisijaid vedanud marsruuttakso ja puidukoormaga veok. Õnnetus juhtus, kuna puidulaadungiga veok sõitis peatumiseks teepervele, kuid samal ajal liiga pikalt tahavaatepeeglit silmitsema jäänud marsruuttakso juht ei märganud seda ning sõitis veokile tagant sisse.

Õigupoolest oli see õnnelik õnnetus. Veoki vasak äär lõikas ligi 90 kilomeetrit tunnis liikunud marsruuttakso parema ääre sama hästi kui maha ning takso seisukorda hinnates võivad selle reisijad tänada õnne, et keegi neist surma ei saanud. Küll sai üks inimene raskeid vigastusi, kuid tema vigastused olid tingitud kokkupõrkest, mitte marsruuttakso ulatuslikest purustustest.

Raskemini sai kannatada naisterahvas, kes istus liinisõidukis parempoolses istmereas reas esimesel pingil. Ta lendas kokkupõrke momendil peaga vastu ees olnud posti. Turvavöö ei olnud naisel kinnitatud ja olgu öeldud, et see oli lahti ka teistel sõitjatel.

Kuigi õnnetuse kirjelduses ei ole mitte midagi eriskummalist, arenes sellest avariist kohtuasi, mis muutis Eesti kohtupraktikat. Sisuliselt tegi riigikohus eelmise aasta 2. novembril otsuse, et kui inimene saab autoavariis vigastada ning põhjuseks on kinnitamata jäänud turvavöö, siis ei vastuta selle eest sõidukijuht. Varasema kohtupraktika järgi leiti, et tervisekahjustuse eest peab vastutama juht, kes põhjustas liiklusõnnetuse.

Kuidas sellisele otsusele jõuti? Esimene kohtuaste ehk maakohus leidis, et esiistmel istunud naise vigastustes on süüdi marsruuttakso juht. Järgmine kohtuaste ehk ringkonnakohus aga jõudis järeldusele, et nii see siiski polnud, sest naise turvavöö oli kinnitamata ja tema raskeid tervisekahjustusi ei põhjustanud mitte juhi tegevus, vaid otsus mitte kinnitada turvavööd. Kohtu hinnangul vastutas juht vaid liiklusõnnetuse põhjustamise eest, mistõttu selles asjas kriminaalmenetlus lõpetati ja edasi mindi väärteoasjaga.

Ent asja menetlenud Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Rainer Amur leidis, et ringkonnakohus ei arvestanud kõiki kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ning ringkonnakohtu tõstatatud küsimus on oluline ka tulevaste liiklusõnnetuste lahendamisel. Nii kaevati ringkonnakohtu lahend edasi riigikohtusse, kus jõutigi eespool kirjeldatud otsusele.

Juhti ennast ei aidanud

Tõsi, kõnealuse kohtuasja saatis riigikohus tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks, sest selles oli veel nüansse, mida tulnuks arvestada. Nii mõistis ringkonnakohus marsruuttakso juhi teisel ringil ikkagi süüdi. Nimelt leidis kohus, et kõnealusel juhul poleks turvavöö kasutamine naise vigastusi ära hoidnud, kuid turvavööd puudutav pretsedent oli juba sündinud.

Üllataval kombel sündiski kohtuasjas pretsedent, mis süüdistatavat ennast ei aidanud, kuid on aidanud paari teist samasugusesse olukorda sattunud juhti.

Näiteks juhtus 2013. aasta lõpul Harjumaal õnnetus reisibussiga, mis halbade ilmaolude tagajärjel sõitis teelt välja ja paiskus külili. Seekord sai õnnetuses surma esireas istunud naisterahvas, kellel polnud turvavöö kinnitatud ning kes kukkus seetõttu oma kohalt välja. Kuna tema kõrval istunud inimesel oli turvavöö kinni ning tema seesuguseid vigastusi ei saanud, siis leiti, et reisija surm pole põhjustatud juhi tegevusest. Kriminaalasi lõpetati ja menetlust jätkati väärteoasjas, sest liiklusõnnetuse põhjustamises oli juht siiski süüdi.

Sama pretsedent aitas ka üht taksojuhti, kes eelmise aasta veebruaris kaldus Tallinnas halbade ilmaolude tõttu vastassuunavööndisse ja põrkas kokku teise taksoga. Sel korral lendas tagaistmel olnud reisija takso esiaknast välja ning sai surma. Taas oli põhjus selles, et sõitja ei olnud kinnitanud turvavööd. Pärast riigikohtu lahendit otsustas ka seda kriminaalmenetlust juhtinud prokurör Amur selle lõpetada ning jätkata väärteomenetlust.

Amuri sõnul on ta kõnealust riigikohtu lahendit analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et selline õiguskord on senisest õiglasem. «Kui on selgelt tõendatud, et inimene sai vigastada või surma, sest ta ei pannud turvavööd kinni, siis miks peab keegi teine sellise tagajärje eest vastutama? Liiklusõnnetuse põhjustanud juht vastutab alati selle eest, et ta põhjustas avarii. Riigikohus tegi pigem õige ja õiglase lahendi,» lausus Amur.

Tagajärg olgu ennustatav

Liiklusjurist Indrek Sirgi hinnangul on samuti mõistlik karistada inimest vaid tema tegevusest põhjustatud tagajärje eest. «Tagajärg peab inimesele olema ka ettenähtav. Loomulikult tuleb iga kord hinnata, kas juht teadis, et sõitja ei olnud turvavööga kinnitatud, millised on tema kohustused tagada, et sõitjad oleksid turvavööga kinnitatud, ning kas tal oli võimalik seda kontrollida,» sõnas Sirk.

«Näiteks bussi tagumisel pingil turvavöö avamist on bussijuhil peaaegu võimatu ette näha ja seda pidevalt kontrollida, kuid juhi kõrval istuva inimese puhul peaks see olema selgelt arusaadav. Osal autodel hoiatab lahtise turvavöö eest ka auto enda hoiatussüsteem,» lisas ta.

Kirjeldatud kohtulahendi puhul tuleb siiski pidada silmas, et kui näiteks politsei peab auto kinni ning avastab, et autos reisijana viibival inimesel pole turvavöö kinnitatud, siis võib selle eest väärteo korras vastutusele võtta endiselt mõlemad, nii reisija kui ka sõidukijuhi.

Samuti on selles lahendis kirjas, et reisijaks loetakse täiskasvanud vastutusvõimeline isik, kelle suhtes juhil pole garandikohustust. Seega ei pruugi see pretsedent kehtida näiteks alaealiste puhul. Amuri hinnangul tuleks sellistes asjades kohtutel konkreetselt hinnata lapse arusaamisvõimet, sest kolmeaastasel ja 16-aastasel on need kindlasti erinevad.

Mõneti vastuoluliselt muudab see otsus ka praktikat purjuspäi sõitmisega põhjustatud surmajuhtumite puhul. «Näiteks kihutab roolijoodik vastu seina, tema autos sõitval reisijal ei ole turvavöö kinni ning ta lendab läbi esiklaasi vastu seina ja saab surma. Sellisel juhul ei vastuta roolijoodik inimese surma põhjustamise eest, sest reisija pani ennast sinna olukorda ise. Juht vastutab siis ainult joobes juhtimise eest,» selgitas Amur ning lisas, et seesugune juhtum on praegu ka menetluses, kuid lõplike järelduste tegemiseks on veel vaja tõendeid koguda.  «Alati tuleb iga juhtumi puhul hinnata selle asjaolusid. Kergekäeliselt ühtegi kriminaalmenetlust lõpetada ei tohi,» kinnitas prokurör.

Tagasi üles