2016. aasta esimesel kuus hukkus kümnes tulekahjus kokku 11 inimest. Veel seitse inimest sai surma liiklusõnnetustes ning kaks hukkus tööõnnetuse tagajärjel. Üks inimene uppus.
Aasta esimesel kuul hukkus õnnetustes 21 inimest
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
1. veebruar 2016, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusõnnetustes hukkus jaanuaris seitse inimest, kellest kaks said surmavaid vigastusi maantee ääres ilma valgusallikata või helkurita liikudes, teatas politsei.
«Kolme õnnetuse korral põrgati kokku vastutuleva sõidukiga, mille tagajärjel hukkus kaks sõidukijuhti ja üks kaasreisija,» kommenteeris ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak.
Lisaks sai jaanuaris surma kolm inimest, kes ei kasutanud sõidukis turvavarustust. «Neist kaks hukkusid uue aasta alguses teelt välja sõites ja autost välja paiskumise tagajärjel. Üleeile hukkus bussiga kokkupõrkes sõidukijuht, kes ei kasutanud turvavööd,» täpsustas Tänak.
Ta lisas, et eelmisel nädalal aset leidnud bussiõnnetuste taustal peab meelde tulemata, et bussides, kus on turvavööd olemas, on nende kinnitamine kohustuslik. «Igasugune turvavarustus on vajalik ohutuse tagamiseks ning kui inimesed sõidavad teadlikult lahtise turvavööga, siis suureneb liiklusõnnetuse korral oht nende elule.»
Juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetused on tavaliselt kiiruseületamise, ohtliku manöövri, väikese pikivahe, joobes juhtimise või sõiduoskuste ülehindamise tagajärg. «Jalakäijad peavad aga aru saama, et pimedas tee ääres ilma igasuguse valgusallikata kõndimine või hääletamine on äärmiselt ohtlik, sest musta kogu õigeaegselt ülejäänud taustast eristada on keeruline. Ehk siis kõik liiklejad peavad mõtlema oma käitumise tagajärgedele. Ei ole õige näpuga näidata vaid ühe osapoole suunas,» rääkis Tänak.
Tuleõnnetustes hukkunute arv suurenes
Ta paneb südamele, et ohutu liiklemine algab igast liiklejast endast. Turvalisus ei ole tagatud, kui ei kasutata turvavarustust.
Ükski hukkunuga õnnetus ei juhtunud alkoholi- või narkojoobes juhi süül.
Möödunud aasta jaanuaris hukkus liikluses kolm inimest, kuid tunamullu jaanuaris kümme.
Üldse toimus tänavu jaanuaris kokku 94 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Mullu oli see arv 95 ja tunamullu 91.
2016. aasta esimesel kuus hukkus kümnes tulekahjus kokku 11 inimest, mida on võrreldes eelmise aasta jaanuariga kahe inimese võrra rohkem.
«Peamiselt hukkusid tules pensionieas inimesed, kellest 36 protsendil oli teadaolevalt mingit sorti tervisepuue,» kinnitas päästeameti arendusosakonna analüütik Helina Uku. Samas 73 protsenti hukkunutest oli Uku kinnitusel oletatavasti alkoholijoobes.
«Peamiselt hukkusid inimesed hoonetulekahjudes, mis said alguse küttesüsteemist (45 protsenti) ja hooletusest suitsetamisel (36 protsenti),» lisas Uku.
Kahelt hukkunuga sündmuselt päästeti kummalgi korral ka üks inimene.
Ühel juhul oli suitsuandur nõuetekohaselt paigaldatud ja töökohane, kuid inimese elu päästa ei suutnud.
Esialgsetel andmetel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga eluhoonete tulekahjude arv suurenenud pea kaks korda, kinnitas päästeamet.
Jaanuaris uppus üks inimene. Eelmise aasta jaanuaris oli uppunuid kaks.
Tänavu jaanuaris registreeriti tööinspektsiooni kinnitusel ka kaks surmaga lõppenud tööõnnetust. Mullu jaanuaris registreeriti samuti kaks surmaga lõppenud tööõnnetust.
9. jaanuaril juhtus õnnetus Rakvere lihakombinaadis, kus lekkis ammoniaaki. Õnnetuses hukkus keskealine ammoniaagi külmutusseadmete masinist, kes oli töötanud selles valdkonnas terve elu. Õnnetuse asjaolud on täpsustamisel.
Teine õnnetus juhtus tööinspektsiooni teatel transpordi sektoris. Hukkus Eesti ettevõtte töötaja, kes vedas Hollandisse kaupa.