Eesti õpilased olid PISA testis tugevaimad loodusteaduslikus kirjaoskuses

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

2009. aastal sooritatud PISA testi tulemused näitavad, et Eesti õpilased on kõige tugevamad loodusteaduslikus kirjaoskuses, maailma võrdluses saavutati head tulemused ka funktsionaalses lugemises ning matemaatilises kirjaoskuses.
 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõi esile, et Euroopa riikide hulgas on Eesti õpilased funktsionaalses lugemises tõusnud võrreldes 2006. aasta uuringuga 8. kohalt 5. kohale.

«Matemaatilises kirjaoskuses oleme 7. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. kohal. Maailmas ollakse funktsionaalses lugemises 13. kohal, matemaatilises kirjaoskuses 17. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 9. kohal.»

2009. aasta PISA uuring keskendus põhikooli õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele, vähesemal määral hinnati ka matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust.

Õpilaste saavutustasemete protsentuaalse jaotuse järgi saavutas 87 protsenti õpilastest funktsionaalses lugemises baas- või kõrgema taseme. Vastava näitaja põhjal on Eesti õpilased Euroopa riikide seas funktsionaalses lugemises 2. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. kohal ning matemaatilises kirjaoskuses 3. kohal.

Maailmas on Eesti õpilased funktsionaalses lugemises 7. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 5. ja matemaatikas 10. kohal. Seega enamik meie õpilastest saavutas ühiskonnas täisväärtuslikult hakkamasaamiseks vajalikud baasteadmised ja -oskused.

Keskmiste tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises parimad Šanghai (Hiina), Korea, Soome, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Kanada õpilased.

Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide gruppi, kus tulemuste sõltumine õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast oli väga väike – ca 10 protsenti. Kõige väiksem on vastav protsent Islandil – 7 protsenti.

Andekatele rohkem tähelepanu

Lukase hinnangul on rahvusvahelises võrdluses enamike Eesti 15-aastaste õpilaste üldmulje koolist ja õpetajatest hea – õpetajad on nende arvates hoolivad, õiglased ja on huvitatud õpilase käekäigust.

Minister jätkas: «Õpilaste baasteadmised on head, kuid eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemustes on jätkuvalt erinevus. Rahul ei saa olla ka 5. ja 6. tasemele jõudnud õpilaste osakaaluga, mis on kahjuks võrdluses madal funktsionaalses lugemises ja matemaatilises kirjaoskuses. Peame oma andekatega rohkem tegelema ja ka neile vastava raskusastme ülesandeid rohkem kasutama.»

Lukase arvates tuleb tähele panna, et PISA 2009 tulemuste põhjal loetakse Eestit koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate koolisüsteemide hulka – tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla keskmise.

PISA 2009 uuringus osales 65 riiki, kellest 34 olid OECDsse kuuluvad riigid ja 31 partnerriiki. Eestist oli valimis 4727 õpilast 175 koolist.

Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuring PISA (Program for International Student Assessment) viidi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt läbi 2009. aasta aprillis. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisel lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonna elus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles