Aastakümneid jahipidamisega tegelenud ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusse kuuluv Tiit Tammsaar leiab, et kui jahimeeste metoodika kiskjate loendamisel seatakse kahtluse alla, tuleks välja töötada uus metoodika.
Jahimees: kui meie andmeid ei usaldata, siis muutke metoodikat
7. detsember 2010, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poleemika jahimeeste andmete kogumise metoodika osas tekkis seoses keskkonnaameti plaaniga lubada hunte ja ilveseid praegusest mitu korda rohkem küttida. Huntide ja ilveste tegelikku hulka Eesti metsades on keeruline öelda statistika erinevuste tõttu. Jahimeeste kogutud andmed näitavad, nagu hunte ja ilveseid oleks rohkem kui keskkonnateabekeskus loendanud on. Keskkonnateabekeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili hinnangul kasutavad jahimehed kakskümmend aastat vana metoodikat ja võib juhtuda, et üht hunti loendatakse mitu korda.
«Kuidas Peep Männil teab, mitu pesakonda hunti on Eestis ja 15 000 jahimeest ei tea? Kui andmed on valed ja neid ei usuta, siis miks sundida jahimehi andmeid koguma?» kommenteeris Tammsaar Postimees.ee’le. Kui andmeid ei usaldata, tuleks tema sõnul jahimehed vabastada sellest kulukast ja vaevarikkast kohustusest.
Kui palju tuleks küttimiskvoote suurendada, Tammsaar öelda ei soovinud. Tema sõnul tuleks huntide ja ilveste küttimiskvoote suurendada just seetõttu, et kitsede arvukus on drastiliselt vähenenud. «Saaremaa mehed ütlevad, et kitsede arvukus on vähenenud 75 protsenti, Rapla kandis võib see umbes 50 protsenti olla. Tasakaal on välja viidud ja sellest lähtuvalt tasuks huntide ja kitsede arvukust reguleerida,» osutas Tammsaar.