PISA tulemused: rikaste riikide õpilased ei pruugi olla targad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

PISA-testi täna avaldatud tulemuste analüüs toob välja, et sarnase heaolutasemega riigid võivad hariduses saada väga erinevaid tulemusi ning õpilaste teadmiste tase ei sõltu alati riigi majanduse tasemest.

Lugemises asuvad küll kõik need kümme riiki, mille enamik õpilasi on 1. tasemel või veel madalamal, maailma vaesemates piirkondades. See on tugev kontrast 34 OECD riigiga, kus enamus on keskmiselt vähemalt 3. tasandil, selgub haridusministeeriumi koostatud PISA-testi tulemuste kokkuvõttest.

Teisalt oli aga parimate tulemustega riik või majanduspiirkond 2009. aasta uuringus Shanghai (Hiina), mille SKT ühe elaniku kohta on kõvasti alla OECD keskmise. «See näitab, et madal riiklik sissetulek ei ole vastuolus kõrgete hariduslike tulemustega,» märgitakse kokkuvõttes.

Kuigi SKT ja haridustulemuste vahel on seos, prognoosib see riikidevaheliselt vaid 6 protsenti õpilaste keskmise soorituse erinevusi. Ülejäänud 94 protsenti erinevustest kajastavad tõsiasja, et kaks sarnase heaolutasemega riiki võivad saavutada väga erinevaid tulemusi hariduses.

«See on hoiatuseks arenenud maailma riikidele, et ei tohi suhtuda iseenesestmõistetavalt sellesse, et neil on parem inimkapital võrreldes teiste maailma paikadega. Süvenenud ülemaailmse konkurentsi tingimustes peavad need riigid palju tööd tegema, et alal hoida teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud muutuvate tingimustega sammu pidamiseks,» seisab analüüsis.

«Samal ajal näitavad uuringud, et madal kirjaoskuse tase ei ole suhteliselt madala riikliku sissetuleku paratamatu tagajärg. See on julgustav leid vähem arenenud riikidele, kus praegu on suurel hulgal madalate tulemustega õpilasi.»

«Üldiselt näitab PISA, et ettekujutus maailmast, mis on jagatud rikasteks ja hästi haritud maadeks ning vaesteks ja viletsa haridusega maadeks, on aegunud,» tõdeb analüüs.

OECD avaldas täna 2009. aasta PISA-testi tulemused, mille järgi on Eesti õpilased maailmas 13. kohal ja Euroopas 5. kohal. Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuring PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonna elus.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles