Kreitzberg: uued õppekavad on vigade parandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul püüavad haridusministeeriumist kooskõlastusele saadetud uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad vaid siluda aasta algul kiiruga kinnitatud õppekavadesse jäänud vigu.
«Mäletatavasti haridusministeerium tohutult kiirustas ja võttis eelmise õppekavade määruse enne seadust vastu, mis on pretsedenditu. Nüüd viidi määrus uue seadusega kooskõlla. See on naljakas, sest vahepeal oleks saanud vabalt selle määrusega töötada,» ütles Kreitzberg.
Tema sõnul on näha, et peamised muudatused on tingitud vahepeal uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega tekkinud ebakõladest ja mitte mingit suuremat muudatust pole tehtud. «Mõned formulatsioonid on välja jäetud, kuna seaduses on need juba kirja pandud.»
Sisulisest osast on suurim muudatus koolilõpetamise ühe tingimusena loovtöö koostamine. «See on päris uus asi, mis tekkis suurte vaidluste tulemusel, nüüd leidis see ka määruses kajastamist,» ütles Kreitzberg.
«Veid täpsemalt on määratletud ka hindamisskaalasid, sellega on haridusministeerium ilmselt ise tööd teinud. Aga muus osas on näha, et lihvitud on tervet rida kiirustamise jälgi,» leidis kultuurikomisjoni esimees.