Eesti Loomakaitse Selts (ELS) paneb inimestele südamele, et nad tagaksid oma loomadele võimaluse tuisu eest varjuda ning hoiaksid neid võimalusel siseruumides.
Loomakaitsjad paluvad inimestel ka loomi ja linde aidata
10. detsember 2010, 21:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lühikarvalised koerad - näiteks dobermann, mops, taks - tuleb kindlasti hoida toas, sest pakane on nende suurim vaenlane,» märkis ELS-i juht Evelyn Valtin
Õues võivad sellised koerad tema sõnul viibida minimaalselt ja krõbeda külma korral oleks lemmikule soovitatav selga panna spetsiaalne koerajope.
Poolpika- või pikakarvalised koerad kannatavad Valtini sõnul veidi väljas pikemalt olla. «Täiesti lubamatu on jätta loom tunniks-paariks kaubanduskeskuse ukse taha ootama. Samuti ei või jätta looma pikemaks ajaks autosse, sest seisva auto salongi temperatuur langeb minutitega õuetemperatuuriga samale tasemele,» selgitas ta.
Kõigil, kelle koer on õues ööpäevaringselt ketis, soovitas Valtin tulenevalt lemmikoloomapidamise määrusest pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: koeral peab olema soojustatud ja halbade ilmaolude eest varjumiseks maapinnast mõne sentimeetri kõrgusel olev kuut, mille põhjas peab olema koerale asemeks alusmatt, tekk või mõni muu pehme riideese.
Parimaks lisasoojustuseks sobib ELS-i soovitusel põhk, kuna see ei niisku nii kergesti ja kuudi sissepääsuava võib katta riidega. Kuudi ümbrus tuleb hoida liikumiseks vaba.
Loomadele, kes viibivad õues, soovitab ELS söögiks anda kuivtoitu, sest konserv ja muu pehme toit külmub kiiresti ning kindlasti tuleb jälgida, et vesi joogikausis ei oleks jäätunud.
ELS palub vastutulelikkust ka kodutute kasside suhtes
ELS rõhutab, et lisaks lühikarvalistele koertele ei kannata külma ka kassid ning kasse palutakse samuti hoida toas. Hulkuvat kassi märgates tuleks loomakaitsjate sõnul ühendust võtta lähima loomade varjupaigaga või kohaliku omavalitsusega.
Kuna varjupaik suudab majutada vaid piiratud arv loomi, siis kutsuvad loomakaitsjad inimesi vastutulelikkusele ka kodutute kasside suhtes, lubades neid trepikotta, keldrisse või oma koju ajutiselt varju.
Õues peetavate põllumajandusloomade pidajatel palub selts kindlustada loomadele piisavalt süüa ja võimaluse kasutada ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuvat varjualust ning kontrollida ka regulaarselt loomade tervist ja vajadusel konsulteerida veterinaariga. Kindlasti tuleb loomadele tagada külmumata joogivesi.
Linde tuleks samuti meeles pidada
Eestis talvitujatest vajavad söötmist kõige enam väike- ja laululinnud - tihased, varblased, vindid, leevikesed jt. Toitmise tõttu elab talve üle tunduvalt rohkem linde ja väheneb hukkumisprotsent.
Võimalusel tasub üles panna mitu toidumaja, et ka nõrgemad süüa saaksid. Toitmiseks sobivad poes müügil olevad rasvapallid ja linnutoidu segu, kuid ka kaerahelbed ja hirss.
Veelindude toitmine ei ole ELS-i teatel soovitatav, kuni leidub veel piisavalt lahtist vett. Lisatoit ei ole enamasti lindudele sobilik ja sunnib linnud talveks paigale jääma ning suurendab nende hukkumise võimalust.
Kui toitmine osutub siiski vajalikuks vaba vee puudumise tõttu, soovitavad loomakaitsjad pakkuda lindudele värsket salatit, hiinakapsast ja tangaineid. Lisasööt tuleb viia võimalikult vee lähedale, et linnul oleks võimalus koheselt ka juua. Soola sisaldavat ja muud sobimatut toitu, nagu seda on näiteks leib ja sai, lindudele anda ei tohi.
Jäässe kinni jäänud külmunud veelindude märkamisel palub ELS nendest koheselt teatada päästeametile telefonil 112 või keskkonnainspektsioonile telefonil 1313.