/nginx/o/2015/03/10/3856123t1h56e0.jpg)
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski selgitab, miks on USA-l keeruline suurendada kaitsekulutusi Euroopas.
Ekspert selgitab, miks on USA-l keeruline suurendada kaitsekulutusi Euroopas (1)
2. veebruar 2016, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile teatasid mitmed allikad väljaandele New York Times, et USA kavatseb järgmisel aastal kulutada Euroopas täiendavalt 3,4 miljardit dollarit (3,2 miljardit eurot) relvade ja varustuse peale. Praegune kaitse-eelarve on 789 miljonit dollarit (723 miljonit eurot), seega tuleval aastal see neljakordistub.
Bahovski sõnul ei ole siinpuhul tegemist uue Külma sõja laadse võidurelvastumisega Venemaaga. Ta juhib tähelepanu tõsiasjale, et täiendav kulutus on ühekordne. «Tegelikult on mitmed riigid ja samuti USA oma relvastust Euroopas juba kärpinud,» toob ta lisaks. «Kui aga räägime Läänemere piirkonnast, siis on see tõesti koht, kus NATO jääb relvastuses Venemaale alla. Ja seda on tal vaja nüüd tasakaalustada. Jõud on lihtsalt nii ebavõrdsed.»
Üks USA valitsusametnik on New York Times'ile öelnud, et langetatud otsus on vastus muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas. «See on uue situatsiooniga kohandumine, kus Venemaa on muutunud palju keerulisemaks teguriks.»
Bahovski sõnul on Valge Maja otsus osa keerulisest poliitikast. «Ühest küljest tuleb Venemaale teada anda, et kaitseiseloomuga NATO ei kavatse rünnata, sest Venemaal tajutakse suurenevat relvastumist alati ohuna enda vastu, olgugi et sellise liigutuse puhul on tegemist põhiliselt tõsise heidutusega. Teisest küljest tuleb maha rahustada Baltimaid ja Poolat, viies sinna vägesid juurde. Näidata, et NATO ei ole neid riike unustanud,» seletab ta ja lisab, et korraga sellist sõnumit edastada on väljakutsuv.
Kava järgi suurendatakse raskerelvastuse, soomukite ja muu varustuse paigutamist NATO liikmetest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Relvi ja varustust hakkavad kasutama Ameerika ja NATO väed, ning see peaks tagama võimekuse hoida piirkonnas pidevalt soomustatud lahinguüksusi.