Küüt pagulaste vastuvõtmisest: Itaalia ei suuda elementaarseidki andmeid esitada (19)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Küüt.
Raivo Küüt. Foto: Mihkel Maripuu

Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt lükkab ümber väite, justkui oleks Eesti liiga valiv, mistõttu ei ole siia veel ühtegi nn. kvoodipagulast toodud. Põhjus seisneb hoopis selles, et Itaalia ei ole suutnud pakutud inimeste kohta elementaarseidki andmeid esitada.

Itaalia on pakkunud Eestisse ümberasumiseks kaheksat põgenikku. Kas vastab tõele, et vaid üks naisterahvas Eritreast on meile sobinud? Teistel pole dokumendid korras?

Nende kõikide andmed on puudulikud, mitte nii, et mõnel on ja mõnel pole. Eks puudulikkuse aste ole erinev, mis on täiesti loomulik.

Nii mõnigi riik on puudujääkidest hoolimata võtnud (inimesi – toim.) vastu, et teha oma riigis kindlaks, kas nad rahvusvahelist kaitset vajavad või mitte. Siis nad hakkavad ise tagasi saatma, kui selgub, et need inimesed ei vaja rahvusvahelist kaitset. Nendes riikides on reeglina olemas keskused, kuhu need inimesed viiakse.

Meie plaan on selgelt ehitatud üles ümberpaigutamise reeglistikule – selge rahvusvahelise kaitse vajadus tehakse kindlaks koormuse alla sattunud riigis, olgu see Itaalia, Kreeka või mõni muu riik.

Meie asi on nende toimikute põhjal otsustada, kas see konkreetne inimene, keda meile pakutakse, on Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale ohtlik või mitte. Kui seda ei ole, siis me võtame vastu. Kui ilmneb oht, siis meil on õigus keelduda.

Täna on probleem, et me seda ei tea ja ei ole seetõttu neid kaheksat saanud vastu võtta?

Materjalid ei ole piisavalt täielikud, isikuandmetes on puudujääke. Palju elementaarseid asju on puudu, mille põhjal üldse otsustada, kas on julgeolekuoht. See on asi, mida me palume, et Itaalia täiendaks.

Tahame ka Euroopa Komisjoniga rääkida, et kui Itaalias ei ole võimekust, siis me saaksime ise kohale minna ja nende inimestega täiendavat tööd teha.

Meie jaoks on oluline, kui me siia inimese toome, siis me anname kohe elamisloa ja paneme konkreetsesse elamispaika.

Ilmselt ongi teatud juhtudel väga raske dokumente kätte saada…

Me ei nõua mitte midagi ülemäärast. Dokumente ei pruugigi inimesel olla. Ette on nähtud protseduurireeglid. Inimene ütleb oma nime, annab sõrmejäljed, teeb koostööd, annab intervjuu. Küsimus on kogutud andmete kvaliteedis. Need on nii puudulikud. Inimesel ei pruugigi olla midagi (dokumente – toim.) esitada.

Saan aru, et Itaalia ei suuda elementaarseid andmeidki nende inimeste kohta anda?

Täna on see probleem jah. Me ei aja juuksekarva lõhki, et teil ei ole seda dokumenti anda või kuidas te mõnda ütlust tõendate. Ei. Asjad, mis on elementaarsed ka tohutu surve all, ma olen veendunud, et Eesti ametkond teeks need korrektselt ära.

Mis on Itaalial selle vastu, et me ise nende välja pakutud inimestega töötame?

See on arusaamatu. Mida ütleb üks ametkond, kui midagi on puudulikult tehtud…

Kreeka osas me veel ei tea, kuidas see koostöö sujub?

Kreeka suhtes me alles raporteerime, et me oleme valmis. Ma ei oska veel öelda, kuidas seal on olukord ja milline on andmete kvaliteet.

Täna on kriitika nn hot spotide (tulipunktide - toim.) suhtes üldine. Nendes riikides peavad protseduurid käima minema, et me saaks korrektseid materjale. Need ei ole läinud ei ühes ega teises riigis nii sujuvalt käima, nagu loodetud.

See ei ole ainult Eesti kriitika?

Kriitika on kindlasti oluliselt laiem. Meie oleme, nagu minister ütles, Saksa täpsusega sellesse suhtunud, mitte nii, et võtame nui neljaks kedagi.

Pooled peavad ju head tahet näitama ja meie pakume enda poolt jõudu ja võimekust välja, et aidata. Me ei saada inimesi lihtsalt tagasi, vaid oleme valmis nendega tegelema. Meil on ressursid ette nähtud selleks.

Kas Itaalia heidab ette, et võtke inimesed vastu ja tehke ise kontroll?  

Kui laiemalt rääkida, siis see on probleem. Mõned riigid on nii teinud ja sellega hakatakse avaldama poliitilist survet, et näe, teised riigid võtavad.

Kui vaadata, kui palju on suured riigid võtnud, kes peaksid tuhandeid inimesi vastu võtma, siis ikkagi ainult 10-18. Meie oleme aktiivsuselt seega samaväärsel pulgal, kuigi me pole ühtegi veel võtnud.

Mõned riigid on näiliselt näidanud, et teeme sammu ära, oleme solidaarsed. Meie oleme täna natuke võib-olla kriitika valguses Euroopa Komisjoni poolt, aga me tahame argumenteerida, mis on põhjused või probleemid. Me tahame oma kohustuse igal juhul täita.

Kommentaarid (19)
Copy
Tagasi üles