Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vene kultuurikeskus saab uue hingamise

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vene kultuurikeskuse suurde saali tuleb pärast renoveerimist 900 istekohta. | FOTO: Peeter Langovits

Veel kuu või veidi rohkem, ning vene kultuurikeskuses hakkab helisema 137 aasta vanune valge klaver, mis võib olla pärit samas Mere puiestee alguses asunud, kuid sõja ajal hävinud esinduskinost Grand Marina.


«Klaver oli nii viletsas seisus, et pidime ta prügimäele viima. Siiski leidus inimene, kes selle korda tegi. Oktoobri algul hakkab see jälle mängima, saabub uus kontserdihooaeg,» ütles vene kultuurikeskuse direktor Juri Poljakov.



Klaver seisab kultuurikeskuse väikses saalis, mis sai uue näo poolteist aastat tagasi.


Novembri alguseks peavad valmis saama läbi kahe korruse kõrguv fuajee ja suur saal. Majas töötavad elektrikud, maalrid, viimistlejad, laudsepad. Suures saalis pannakse parajasti uut põrandat. Paigas on ventilatsiooni-, soojus- ja tuletõrjesüsteemid.


Stalinliku arhitektuuri näide



Restauraatorid on suure saali stukkdekoori millimeeterhaaval üle käinud, kõik rosetid, viisnurgad, ankrud ja ka lava keskel toretseva Nõukogude Liidu vapi uuendanud.


«Kuna tegu on arhitektuurimälestisega, siis tuleb renoveerimisel säilitada stalinlik interjöör,» selgitas Poljakov.



Ehituse peatöövõtja on Tarrest Ehituse OÜ, kel paarkümmend alltöövõtjat. Saali restaureeris Kar-Grupp OÜ.



Keeruliseks kujunes ligikaudu 30-meetrise läbimõõduga laemaali mahavõtmine ja restaureerimine. «Saali lagi tuli täiesti ümber ehitada, sest kandekonstruktsioonid olid mädad. Võtsime maha nii lae­maali kui ka suure lühtri,» rääkis objekti juht Margo Lill.



Tema sõnul võeti lõbusat merepidu kujutav laemaal lahti nagu tapeet ja pandi ka samamoodi tagasi. Restaureerijad töötasid kõrgel lae all, andes ümarale laemaalile värske ilme. Lühtrid, täpselt samasugused, nagu olid tollal Moskva metroos, restaureeris Tarrest.



Lill kinnitas, et juba nädala pärast hakatakse saali paigaldama toole, mille restaureeris OÜ Aja Nägu.



Linna kultuuriväärtuste ameti juhtivspetsialisti Ene Vohu andmeil kulub kogu maja renoveerimiseks 110 miljonit krooni. «Linnal on palju pooleliolevaid objekte, mis samuti raha ootavad, näiteks Salme kultuurikeskus, Kadrioru lastepaviljon ja muud,» sõnas ta.



Vohu sõnul oli linna eelarves tänavu vene kultuurikeskuse jaoks ette nähtud 40 miljonit, tuleval aastal loodetakse saada 25 miljonit krooni. Üksnes suur saal läks maksma 50 miljonit. Lavani aga pole veel jõutudki.



Poljakov loodab maja korda teha 2011. aastaks, kui Tallinnast saab kultuuripealinn.


1954. aastal ehitatud hoone, mida pikka aega tunti Laevastiku Ohvitseride Maja nime all, on tüüpiline neoklassitsistliku arhitektuuri näide. Selle arhitekt oli Aleksandr Kuznetsov. Kolmnurkse frontooniga peafassaad oma kuue sambaga püüab sageli möödaruttavate turistide pilke.



«Turistid ütlevad, et pole terves Euroopas sellist maja näinud,» rääkis Poljakov.



Vene kultuuri austajaile


«Loodan, et see maja saab omaks mitte ainult vene inimestele, vaid kõigile tallinlastele, kes vene kultuurist ja üldse kultuurist lugu peavad,» märkis Poljakov, kes on direktori toolil istunud paar aastat.



Tema andmetel käis ajal, mil maja täie koormusega töötas, siin 92 000 – 96 000 teatri- ja kontserdikülastajat, neist 10–12 protsenti eestlasi.



«Kui maja valmis saab, tuleb seda sada protsenti kasutada. Loodan, et siin hakkavad käima mitte ainult venelased ja eestlased, vaid ka teiste riikide kodanikud,» lausus keskuse direktor.


Tagasi üles