Moskvas tähistati Paul Kerese 100. juubelit

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
2. veebruar 2016 22:39
Paul Keres | FOTO: wikipedia

28. jaanuaril tähistati Moskvas Vene Riiklikus Avalikus Teadus- ja Tehnoloogiaraamatukogus Paul Kerese 100. sünniaastapäeva, kirjutab ruchess.ru.

Raamatukogu saali sisendes tervitas külastajaid mahukas fotode väljapanek «Malegeenius Paul Keres – 100 aastat!». Fotodele on jäädvustatud Kerese värvikas elu: alates tema lapsepõlveajast Pärnus kuni viimase maleturniirini Kanadas. Samuti sai näha planke Kerese partiidest, kirju, aga ka tema pildiga postmarke ja rahatähti (viiekroonine ja juubeli jaoks väljalastud kaheeurone münt). Lisaks sai tutvuda ka Paavo Kivise kirjutatud biograafiateosega «Paul Keres».

Õhtu avas raamatukogu peadirektor Jakov Šraiberg, kelle sõnul oli ta õnnelik, et Kerese juubelile pühendatud üritus peetakse tema juhitava raamatukogu seinte vahel, kus juba kümnendat aastat tegutseb malekeskus.

Lõpetuseks ütles Šraiberg, et Keres kuulub täie õigusega meistrite sekka nagu Capablanca, Alehhin, Botvinnik. «Ja arvan, et see oleks õiglane, kui meie malemuuseumis avatakse Paul Kerese nimeline vitriin.»

Järgmine ülesastuja oli Eesti saadik Venemaal Arti Hilpus. Rääkides Kerese saatusest ja loomingust, tema kohast Eesti ja Vene malemaailmas, tänas saadik soojalt raamatukogu õhtu organiseerimise eest. Saadikuga oli kaasas saatkonna teine sekretär Regina Palandi-Paju ja kultuurinõunik Dimitri Mironov.

Sellele järgnes 1993. aastal Kerese eluloo põhjal ilmunud Valter Heueri dokumentaalfilmi «Eesti partii» vaatamine. Film ei ole varasemalt Venemaal linastunud.

Pärast filmi võtsid sõna «male patriarhid».

Esimesena võttis sõna vana male suurmeister Juri Averbach, kes nägi Kerest esimest korda 76 aastat tagasi. See juhtus Nõukogude meistrivõistlustel 1940. aastal. Nappide, kuid täpsete pintslitõmmetega valmis Averbachil portree «Paul Teisest» - suurest maletajast, kel polnud määratud saada maailmameistriks.

Ja siis saabus hetk, mida kõik kannatlikult ootasid: mikrofoni võtts enda kätte eksmaailmameister Boriss Spasski, kes meenutas oma kõnes nii tõsiseid kui ka naljakaid seiku. «Olen sügavalt tänu võlgu Keresele ja tema abikaasale, kellest sai minu jaoks teised vanemad,» ütles austusega male korüfee lõpetuseks.

Samuti astusid üles malekompositsiooni suurmeister Viktor Tšepižnõi, kes jutustas Kerese hoogsatest kompositsioonidest ja hiljem näitas üht tema kahekäigulist. Lisaks talle sai sõna ka ajakirjanik Stanislav Železnov ja suurmeister Ljudmilla Belavenets.

Õhtu lõppes raamatukogu esimesel korrusel asuvas kohvikus, kus külalised tõstsid Kerese auks šampuseklaasid. Spasski sõnul oli viimase lemmiktoost «Male nimel».

Paul Keres 7.01.1916, Narva - 5.06.1975, Helsingi

Vaata pilte lehelt ruchess.ru.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL