/nginx/o/2015/02/26/3814043t1h90c8.jpg)
Justiitsministeeriumis esitleti täna kuritegevuse statistikat möödunud aasta kohta. Kui tapmiste arv on langustrendis, siis näiteks perevägivalla juhtumeid tuleb iga aastaga juurde.
2015. aasta kuritegevuse statistika: Eesti muutub turvalisemaks, perevägivalda registreeritakse rohkem (1)
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
3. veebruar 2016, 21:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapmiste arv langeb
Kõige räigemate kuritegude, tapmiste arv on aasta-aastalt langenud. Kui möödunud aastal oli tapmisi 40 ja aasta varem 42, siis näiteks 2005. aastal oli tapmisi 123.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul langevad tapmise ohvriks tavaliselt 30-50aastased mehed ja seda enamasti olmetüli käigus. Surma põhjuseks on üldjuhul pussitamine või peksmine ning asjasse on enamasti segatud ka alkohol või muud sotsiaalsed probleemid. «Meil on hea meel, et tapmiste arv jätkuvalt langeb, aga selleks, et oleksime Euroopa keskmisel tasemel, võiks tapmisi olla aastas 20 ligi,» ütles Salla.
Registreeritud kuritegude langeb juba kümnendat aastat
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul on Eestis kuritegevus langenud ja ilmselt langeb ka edaspidi. Eelmise aasta 32 575 registreeritud kuritegu on aasta varasemaga võrreldes 14 protsenti vähem. Vähenemise põhjuseks on muuhulgas see, et alates 2015. aastast on näiteks vargus kuritegu alles siis, kui varastatu väärtus ületab 200 eurot. Õnneks varguste arv möödunud aastal ei kasvanud.
Riik sai pättidelt 20 000 000 eurot
Möödunud aastal «teenis» riik kurjategijate kriminaaltulu konfiskeerides üle 20 miljoni euro ning sellest 18 miljonit langes ühe juhtumi õlule. Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul ei tohi kuritegevus end ära tasuda ning riik peaks järjest rohkem kriminaaltulu ära võtma. Summast olulisem on tema sõnul aga see, et kui inimene on teeninud kriminaalselt tulu, siis on selle ära võtmine vältimatu ning raha jõuab kas tagasi kannatanule või riigikassasse.
Kus on Eesti kriminogeenseim paik?
Nagu ikka, registreeritakse 10 000 elaniku kohta enim kuritegusid Ida-Virumaal ja suurtes linnades nagu Tallinn. Kuigi kaardil torkab suure kuritegude arvuga silma ka Põlvamaa, on selle põhjuseks mitte suur kuritegude, vaid väike elanike arv. «Põlvamaal kindlasti midagi hullu toimumas ei ole,» võttis Salla asja kokku ning lisas, et tõenäosus puutuda kokku kuritegevusega Ida-Virumaal või Tallinnas on suurem.
Perevägivalla juhtumeid oli peaaegu 3000
«Politsei alustas menetlust 2997 perevägivalla juhtumi osas ja siin me saime kasvuks 10 protsenti võrreldes eelmise aastaga,» ütles Salla. Kuna see probleem on pälvinud ka ohtralt tähelepanu, võib eeldada, et politseini jõudvate perevägivalla juhtumite arv kasvab ka tulevikus. «Kokkuvõttes oleme jõudnud olukorda, kus iga kümnes kuritegu ja iga kümnes menetlus, mida politsei ja prokuratuur menetlevad, ongi perevägivalla menetlus,» ütles Salla. Kolmandiku lähisuhtevägivalla juhtumite puhul on ohvriks või tunnistajaks laps.
2011. aastal registreeriti 1939 perevägivalla juhtumit ning peaaegu iga aasta on toonud lisa. Ohvritest 82 protsenti on naised.
Joobes juhtimine taandub visalt
Möödunud aastal jäi politseile joobes juhtimisega vahele 6452 inimest. Kuna politsei tegi rohkem joobekontrolle, kasvas nn jääknähtudega juhtide arv ja vähenes joobes juhtide arv. Salla sõnul näitavad joobes juhtimise vähenemist ka uuringud, kuid samas on ikkagi 30 000-50 000 inimest, kes alkoholi tarbimise järel autoga sõidavad. «Alkoholi tarbinud juhil on vahele jäämise tõenäosus 0,1 kuni 1 protsent,» ütles Salla. Joobes juhtide arv on viimastel aastatel vaikselt vähenenud.