Võib-olla ongi parem, kui poliitikutele teenetemärke ei anta, leidis minister Jevgeni Ossinovski. Talle sekundeeris Urmas Reinsalu, kelle hinnangul tuleks rohkem teenetemärke anda just tublidele igapäevatöö tegijatele, kes muidu avalikkuse tähelepanu all ei ole.
«Eks teenetemärkide jagamine on vabariigi presidendi pädevuses. Millistest kriteeriumidest ta lähtub, on ju üldiselt teada. Eks see, kas ühel või teisel aastal on seal nimekirjas ka poliitikud, ei ole ülemäära tähtis. Ma ei arva, et poliitikud on Eesti riigi kõige tähtsamad vedajad,» sõnas valitsuse pressikonverentsil teemat kommenteerides tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
«Eks paljud poliitikud on teenetemärke saanud ka, mõnikord on mõnelt pidanud isegi neid ära võtma, nii et võib-olla siin isegi on ettevaatlikkus õigustatud,» lisas Ossinovski.
«Mina kavatsen tubli olla ka ilma teenetemärgita edaspidigi,» kommenteeris omalt poolt keskkonnaminister Marko Pomerants.
Justiitsministeerium Urmas Reinsalu arutles teenetemärkide andmise üle pikemalt. Tema sõnul on erinevates riikides selleks erinev praktika. «Lennart Meril oli selline valik, et ta andis poliitikutele teenetemärgi sellisel juhul, kui need olid poliitikast lahkunud, see oli nii-öelda lõpparve saamine. Teine loogika oli tal, et kui ta oli viimase aasta ametis, siis andis ka poliitikutele, andes signaali, et siis oli ta vaba situatsioonist, et märki võiks käsitleda kaubana,» meenutas Reinsalu.
Ta lisas, et ka president Ilves on üksikutele poliitikutele teenetemärki andnud, näiteks endistele rahandusminsitritele Jürgen Ligile ja Ivari Padarile, mis oli eurole ülemineku eest nagu sümboltänu Eesti riigi olulise saavutuse puhul.
«Ma arvan, et see on üks arutelukoht küll – küllap see tuleb presidendivalimistel eri kandidaatide poolt üles, et kui palju ordeneid anda on mõistlik. President Meri võttis suurema mahu, president Ilvesel on olnud saja latt.»
«Üks asi, kui nende väheste pärjatute seas on need inimesed, kes sotsiaalselt niikuinii pärjatud, neid tunnustatakse, armastatakse ja kogu rahvas teab neid. Aga need inimesed, kes on oma elu ära elanud ja teinud rasket tööd, näiteks kasvatanud üles viis või seitse last, nende kangelastegu on olnud teha usinat tööd,» arutles Reinsalu.
«Kui ma vaatan Soomet, siis seal saab mitu tuhat inimest teenetemärke, aga näiteks ka tubli vedurijuht, emadepäeva puhul kümneid emasid. Ma arvan, et see on arutelukoht. Meil ilmselt on Vene aja probleem psühholoogiliselt, et ordeneid kõliseb kellegi rinnas tohutult,» leidis ta.
«Ma arvan, et ülemustele ja suurtele asjameestele jagamise asemel pigem võiks Eesti riigi kõrgeim tunnustus jõuda nendeni, kes on teinud oma igapäevast tööd. Näiteks ettevõtjate poolt esitatud oma tublid töötajad. Mitte ei saa ärimehed, vaid need, kes reaalselt teinud seda tööd.»
President Toomas Hendrik Ilves annab sel aastal Eestile osutatud teenete eest riikliku autasu 99 inimesele. Nimekirjas pole tänavu ühtegi tegevpoliitikut.