Rahvaliidu aseesimehe Mai Treiali hinnangul võiks valimislubaduste ligikaudne maksumus märgitud olla, kuid samas ei näe ta selleks otsest vajadust, sest kui idee tunnistatakse kõlblikuks, leitakse ka allikas.
Rahvaliit: valimislubaduste eelarve pole otseselt vajalik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Treiali hinnangul oleks valimislubaduste ligikaudse maksumuse märkimine mõeldav, kuigi selleks on ametkondadelt raske vajalikku infot saada.
«Kui ametkonnad erakonna vajaliku infoga varustavad, siis ei näe me lubaduste maksumuse väljatoomiseks mingit takistust,» nentis ta.
Samas lisas Treial, et rahaallika märkimine pole tema arvates vajalik, sest kui idee tunnistatakse kõlblikuks, siis leitakse ka allikas.
Samuti näitab lubaduste maksumuse seadmine arutelu esiplaanile Treiali hinnangul pigem vürtspoodniku suhtumist ühiskonna arengusse, kus väiklus seatakse ettepoole humanismist, solidaarsusest, kaasvastutusest, sidususest ja muudest ühiskonna arendamise mõtetest.
«Valimislubadust tuleb eelkõige käsitleda ühiskonna edasiliikumise suunana,» selgitas ta.
Ka pole Treiali hinnangul Eestis probleemiks, et erakonnad lubavad asju, mida on isegi mitme aasta jooksul rahaliselt võimatu täita.
«Sellist probleemi Eestis ei esine. Miks peaks Eesti tunnistama end võimetuks tegema seda, mida arenenud riigid, kes on meie partnerid Euroopa Liidus, teevad,» küsis ta. «Esitledes Eestit välismaal kõrgeltarenenud riigina, oleme kohustatud ka Eesti oma rahva suhtes kõrgeltarenenud riigina käituma.»