Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei ole praegu täistuuridel toimiv seadusemasin millegagi õigustatud ning samamoodi jätkates muudaks riigikogu oma ametiaja jooksul kõiki seadusi kolm korda.
Reinsalu: samamoodi jätkates muudab riigikogu oma ametiajal kõiki seadusi kolm korda
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. veebruar 2016, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õigusloome kultuur on täna teelahkmel. Seaduste masin oli õigustatud üheksakümnendate alul normaalse õiguskorra loomisel, samuti enne Euroopa Liitu saamist. Täna ei ole sel mingit ratsionaalset põhjendust,» ütles Reinsalu Postimehele.
Justiitsminister märkis, et võlaõigusseaduse jõustumisega on rahvuslik õiguse maja olemas ja muutused peavad olema kantud ultima ratio (hädavajalikkuse) põhimõttest. Tema sõnul on praegu võimalikud variandid, et seadusandjal on tahe allutada õigusloome oma kontrollile või kasvab seaduste tootmise tempo. «Minu arusaam on selline, et peame seaduste kiire tegemise rongil hoo maha võtma,» lausus Reinsalu.
Ministri sõnul on seaduste ületootmine praegu Eesti õigusloome kõige suurem probleem. Riigikogu muutis 2014. aasta 1. jaanuarist 2015. aasta suveni vähemalt üks kord 320 seadust kehtivast 386 seadusest.
Läbimõeldus ja kaasamine ei saa olla lihtsalt punanurga stiilis loosung
«Kui see tempo jätkub, siis piltlikult muudetakse iga parlamendi koosseisuga kolm korda kõiki seadusi. Teeme vähem seadusi ja anname neile jõustumiseks oma aja. Jõustunud seaduste puhul peame hindama, kas nad täitsid väljatöötamise kavatsuses püstitatud eesmärki,» lausus ta.
Justiitsminister meenutas, et valitsus kiitis möödunud suvel tema ettepanekul heaks õigusloome mahu vähendamise kava.
«Läbimõeldus ja kaasamine ei saa olla lihtsalt punanurga stiilis loosung. Asi, mis selle tegelikkuses tagab, on väljatöötamiskavatsus. Siis on huvirühmadel võimalik öelda, kas nad uue seaduse ideega rahul on ja arutada eesmärki. Kahetsusväärselt on seaduse väljatöötamise kavatsuse reeglit täidetud 2014. aastal vaid 19 protsendil juhtudest. Valitsuse otsuse järgi erandist sai reegel! Nüüd tuleb need asjad tagurpidi pöörata. Ühiskonnas on vajalik ultima ratio põhimõte. Uuel seadusel peab lasuma süü presumptsioon - ta peab suutma tõestada ühiskonnale, et probleeme ei saa muul moel mingil juhul lahendada,» rõhutas Reinsalu.
Ta märkis, et kaasamine ei saa olla valgustatud monarhi armuand alamatele. «Seaduseelnõu menetlusskeem peab tagama selle automaatselt. Kindlaim viis on, et enne seaduseelnõud ennast peetakse maha huvirühmadega sisuline debatt mingi seaduse muudatuse vajalikkuse idee üle. Siis jääksid paljud jamad ära, nagu näitavad viimaste aastate kogemused,» sõnas Reinsalu.
Tema sõnul peaks seaduste muutmise seaduste olema aru saada, miks mingit seadusemuudatust tehakse, kuna täna ei ole võimalik ilma taustatööta tegelikku seaduse muutmise seaduse eesmärki võimalik tuvastada.
«Üldjoontes on seaduste tehniline kvaliteet igal juhul paranenud. «Juristid peavad mõtlema nagu filosoofid ja kõnelema nagu talupojad,» ütles saksa õigusteadlane Friedrich Karl von Savigny. See kehtib ka seaduse teksti kohta,» ütles Reinsalu.
Eelmise aasta parim õigusakt on justiitsministri sõnul see õigusakt, mis jäi vastu võtmata.
«Konkreetsed seadused on detailid, suurt pilt ütleb, et seaduste vastuvõtmise ja tootmise kiirus ei vasta ühiskonna praktilistele huvidele. Praeguses seaduste turbokiirusel menetlemise ja vastuvõtmise õigusloome tempos on vajalik, et kõigil seadustel oleks väljatöötamiskavatsused, mis seletavad ühiskonnale ja huvirühmadele õiguse muutmise vajadust. Alles pärast selle kadalipu läbimist on mõtet hakata valmistama ette seadust. Olen lubanud riigikogule, et jätan kooskõlastamata need tavaseadused, mis ei ole seotud rahvusvahelise kohustuse või kriisiga ja millele ei ole väljatöötamise kavatsust tehtud,» lausus ta.
Reinsalu märkis, et 2015. aasta teisel poolel on justiitsministeeriumi poolt eelnõude mittekoostamine kasvanud kaheksa korda ja väljatöötamiskavatsuste mittekooskõlastamine kolm korda.
«Peame võtma seaduste masinal tempo maha. Iga seaduse puhul peab selge olema, kuidas ta mõjutab ühiskonda. Õigusriigi olemusega on vastuolus õiguse vähene prognoositavus. Kui luuakse juurde massiliselt uusi reegleid, siis suureneb ka bürokraatia - see on printsiip. Meil on paberil ilusad hea õigusloome põhimõtted. Neid tuleb jõuliselt täita,» rääkis Reinsalu.
Ka halvima seaduse puhul ei saa justiitsministri sõnul rääkida konkreetsest seadusest, vaid sellest, et seadusi nii kiires tempos on peale tulnud nii massiliselt.
«Hea on, kui seadusega võetakse halduskoormust ettevõtjatelt ja ühiskonnalt maha, paraku on trend paljudel juhtudel vastupidine. Minu sõnum on selge: uute reeglite massiga SKPd ei kasvata. Just SKP kasv peaks olema suures plaanis uute reeglite kehtestamisel või vanade tühistamisel selgeks eesmärgiks,» ütles ta.
Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja parima seadusena võib Reinsalu hinnangul nimetada võlaõigusseadust, mis on oma sisult ja mahult taganud kogu normaalse tsiviilkäibe Eestis.
«Selle autorid lähevad igal juhul kaasaegse õiguse ajalukku. Halvim on seaduste tempo ise, ehk seaduste ülikiire muutmine. See tempo ei ilmuta mitte rahunemise märke, vaid kiirus kasvab. See mõjutab meie majanduse konkurentsivõimet kui ka ühiskonna stabiilsust õigussuhetes. Õigussuhted ühiskonnas peavad olema tavainimesele prognoositavad,» sõnas minister.
Reinsalu lisa, et ta on moodustanud õigusteadlastest ja majandusmeestest õigusloome nõukoja, mida juhib Jüri Raidla.
«Selle meeskonna esimene sõnum oli, et inimeste vabaduste ja majanduse arengu seisukohalt on õigusloome vaates kõige olulisem tõmmata seaduste masstootmisele pidurit. Peame Eesti eesistumise ajal nõukogudes julgelt seada sama sõnumit kandma ka ELi õigusloomes: uute reeglite masstootmine ei ole otstarbekas ka Euroopa Liidu tasemel. Erand on turgu avavad reeglid,» lisas ta.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba viiendat korda parima ja halvima seaduse konkursi. Konkursil võivad osaleda 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Teenusmajanduse Koda ootab põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 5. veebruariks 2016 aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.
Teenusmajanduse Koda andis 2014. aasta parima seaduse auhinna karistusseadustiku revisjonile, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.
Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni. Žürii hinnangul olid muudatused vastuolus hea õigusloome tava punktiga, mille järgi ei kasutata seadusandlikku võimu oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.